Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul näib peale kooselu ja abielu piiri hägustumist homoabielu igati loogilise sammuna. Kuna kooseluseadus kujutab endast väga olulist põhiseaduslikku küsimust, tuleks see Aavakivi arvates panna rahvahääletusele.

Aavakivi kahtleb kooseluseaduse pooldajate väites, et abielu on ja jääb ka peale kooseluseadust ainult mehe ja naise vaheliseks suhteks. Pigem näitab teiste riikide praktika, et tegemist on ühe sammuga täielikult võrdsete abieluõiguste suunas.

Aavakivi juhib tähelepanu Euroopa kohtu praktikale, mis ei erista rangelt kooselu ja abielu ning mille kohaselt peab tsiviilpartnerluse sõlminuil olema võimalus osa saada samasugustest hüvedest, nagu abielus olevatel paaridel. Seega on kooseluseaduse sarnaste õigusaktide eesmärk asetada kooselulepingu sõlminud ja abiellunud paarid võimalikult võrdsesse juriidilisse olukorda.

Aavakivi lükkab ümber väite, et kooseluseadus ei puuduta suuremat osa ühiskonnast: “Eksitav on väide, justkui oleks kooseluseaduse näol tegemist sügavalt eraelulise, vaid kahe inimese lepingulise privaatsuhtega. Lähtudes eeldusest, et võrdse kohtlemise õigus kehtib ühtemoodi nii eri kui samast soost paaridele, ei jäta kooseluseadus puudutamata ühtegi ühiskonnaelu valdkonda alates haridusest ja lõpetades riigikaitsega.”

Vandeadvokaadi hinnangul on tegemist olulise põhiseadusliku küsimusega, mis tuleks panna rahvahääletusele. “Kuna kooseluseadus ja selle rakendamine on sedavõrd olulise tähtsusega põhiseaduslikud küsimused, olen jätkuvalt veendunud, et need tuleb panna rahvahääletusele,” leiab Aavakivi.

“Mis puudutab ühe teise väljapaistva õigusteadlase väidet, et vähemuste õigusi puudutavaid seadusi ei panda rahvahääletusele, siis see kehtib eelkõige olukorras, kus rahva otsus tõenäoliselt ei rahulda poliitilise eliidi ootusi. Kuna Iirimaal oli tõenäoline, et rahva otsus rahuldab neid ootusi, siis pandigi küsimus homoabielust hiljuti rahvahääletusele. Sealmaal ei pidanud eliit pettuma. Kas Eesti poliitiline koorekiht usaldab oma rahvast?” küsib Aavakivi.

Loe lähemalt siit.

Vt seonduval teemal ka alltoodud selgitust: