Varro Vooglaid 2021. aasta augustis Konservatiivses Suveakadeemias. Foto: Illimar Toomet

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon ei ole andnud vastust küsimusele, kas minu ja Markus Järvi osalemist Objektiivi saadetes saab kehtiva õiguse kohaselt käsitleda SAPTK poolse keelatud annetusena meile kui riigikogu valimistel osalevatele isikutele, osutab Varro Vooglaid, lisades et kui probleemi ei nähta, siis võib eeldada, et probleemi ei ole.

Mullu 7. detsembril pöördusin iseenda ja kolleeg Markus Järvi nimel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) poole, et saada vastus küsimustele, mis seonduvad meie osalemisega riigikogu valimistel.

"Olukorras, kus oleme otsustanud osaleda riigikogu valimistel, soovime ERJK seadusetõlgenduses selgust saada, et välistada seeläbi hilisemate vaidluste tekkimise võimalus," kirjutasin pöördumise alguses.

Pöördumise (PDF) tuumaks oli järgmine küsimus: 

"Täpsemalt huvitab meid, mida peab ERJK silmas juriidilise isiku poolt vabatahtlikult loovutatud rahaliselt hinnatava hüve all ning kas selleks arvatakse ka meie osalemine meie poolt rajatud ja juhitud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv tegevuses."

Küsimuse selgituseks lisasin: 

"Selguse huvides olgu öeldud, et oma valimiskampaaniaks me nii ehk naa ei kavatse kasutada sentigi SAPTK raha. Meie küsimuse taustaks on hoopis mõne meediatöötaja osutus, nagu võiks meie osalemine meie endi poolt rajatud portaali Objektiiv iganädalases saates "Fookuses", mille autorid me oleme ja mida oleme teinud juba aastaid, kujutada endast SAPTK poolset annetust meile, kuna tegu olevat juriidilise isiku poolt meile loovutatud rahaliselt hinnatava hüvega."

Ühtlasi toonitasin, et meie ise sellise tõlgendusega absoluutselt ei nõustu – mh põhjusel, et see viiks absurdsete järeldusteni – ning tõin selle seisukoha põhjenduseks esile rea argumente, mida ma ei hakka siin kordama.

Pöördumise lõpetuseks märkisin, et me ei pea ERJK tõlgendust kehtivast õigusest endale siduvaks, aga võimalike hilisemate vaidluste vältimiseks on meil huvi olla sellest tõlgendusest teadlikud.

ERJK hoidus vastuse andmisest

Pärast ligi kuu aega väldanud vaikust laekus tänavu 4. jaanuaril ERJK esimehe Liisa Oviiri poolt allkirjastatud lakooniline kiri (PDF), kus meie pöördumise tuumaks olnud küsimusele ei vastatud poole sõnagagi.

Sisulise vastuse andmise asemel teatati ligi neli nädalat pärast meie pöördumist: "Pöördusite komisjoni poole selgituste saamiseks kehtiva erakonnaseaduse kohaldamisel ja tõlgendamisel. Komisjon edastas 08.12.2022 Teie selgitustaotluse vastamiseks Justiitsministeeriumile."

Omapoolse vastusena kinnitasin vastuse kättesaamist, ent lisasin ühtlasi, et "samas on kahju, et sisulist vastust küsimustele pole antud."

Justiitsministeerium: küsimustele peaks vastama ERJK

Justiitsministeeriumilt laekus vastus 27. jaanuaril ehk 50. päeval pärast selgitustaotluse esitamist, olgugi et seaduse kohaselt peab selgitustaotlustele andma vastuse "viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest".

Olgugi et justiitsministeeriumi vastuse (PDF) saatmine võttis palju aega, on see vähemalt oluliselt sisukam kui ERJK oma. Asekantsleri Heddi Lutteruse allkirjastatud vastuse tuum ehk erakonnaseaduses annetuste kohta sisalduva regulatsiooni selgitus sisaldub järgmistes lõikudes:

"Annetus tuleneb sõnast annetamine, mis on oma olemuselt millegi vabatahtlik loovutamine (harilikult ilma selge vastusoorituseta). Seega ei mahu konkreetsetel vastastikkuslikel õiguslikel suhetel baseeruvate rahaliselt hinnatavate hüvede üle andmine erakonnale ja tema liikmele või valimisliidule ja üksikkandidaadile üldjuhul mõiste „annetus" alla selle termini tavakeelelises tähenduses (sh nt töö- või teenuse osutamise lepingu alusel makstav tasu, äriühingu poolt dividendi maksmine ja muud juriidilise isiku tegevusega loovutatavad rahaliselt hinnatavad hüved). 

Kuigi juriidilise isiku tehtav rahaline makse või ka muu tegevus võib iseenesest olla erakonna ja tema liikme või valimisliidu ja üksikkandidaadi jaoks rahaliselt hinnatav hüve, ei pruugi see veel olla „annetus" erakonnaseaduse § 123 lg 1 tähenduses (nt pöördumises toodud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv tegevus). Annetusega ei saa reeglina tegu olla nendel juhtudel, kus rahaliselt hinnatava hüve loovutamine ei toimu mitte vabatahtliku loovutamise eel, vaid see on juba selge vastusooritus konkreetse lepingu või muu taolise õigusliku suhte alusel (nt tööleping)."

Niisiis osutab justiitsministeerium, et niivõrd, kui minu ja Markus Järvi tegevus portaalis Objektiiv mahub tavapäraste palgaliste tööülesannete täitmise raamesse – mille hulka kuulub ilmselgelt ka osalemine SAPTK portaalis Objektiiv aastaid meie poolt tehtud iganädalases saates "Fookuses" või muudes saadetes ning portaalis arvamuslugude ja uudiste avaldamine –, ei saa seda käsitleda SAPTK poolt meile kui riigikogu valimistel osalevatele isikutele loovutatud annetusena erakonnaseaduse tähenduses.

Samas toonitab ministeerium kohe oma vastuse alguses, et "kuna Justiitsministeerium ei teosta erakonnaseaduses sätestatud subjektide rahastamise nõuete üle järelevalvet ning ei kujunda valdkondlikku halduspraktikat, siis ei ole meil võimalik ERJK asemel anda hinnanguid konkreetsetele asjaoludele," mistõttu "saame [vaid] üldiselt selgitada erakonnaseaduse sätteid, mida olete selgitustaotluses välja toonud."

Selle seisukoha jätkuna osutatakse vastuse lõpus, et tegelikult peab meie küsimusele andma vastuse mitte ministeerium, vaid ikkagi ERJK, mille poole me algselt pöördusimegi:

"Seda, kas arvamusportaali Objektiiv saadetes osalemine võib teatud juhtudel kvalifitseeruda keelatud annetuseks, peab igal konkreetsel juhul hindama ERJK. Kehtivate erakonnaseaduse õigusnormide valguses ei saa välistada, et see võib nii olla näiteks olukorras, kus saates osalemine kujutab endast ühemõtteliselt valimisreklaami ja sellise teenuse tasuta kasutamist võimaldab mõni juriidiline isik (kuigi turutingimustes võetakse tavapäraselt selle eest tasu). Kas ja millistel juhtudel kvalifitseerub avalikus meedias esitatav informatsioon valimisreklaamiks ning kas see on lubatav või mitte erakonnaseaduse mõistes, hindab järelevalve käigus ERJK, kellel on analoogsete olukordade hindamisel pikaajaline praktiline kogemus ning vastavad erialateadmised."

Kokkuvõtteks: oleks halvauskne, kui ERJK näeks probleemi alles tagantjärgi 

Pidades silmas ühelt poolt seda, et pöördusin heas usus ja konstruktiivses vormis ERJK poole, teiselt poolt ERJK vastuväidete puudumist minu pöördumises esitatud kehtiva õiguse tõlgendusele ning kolmandalt poolt justiitsministeeriumi üldist hinnangut, mille kohaselt on minu tõlgendus põhimõtteliselt korrektne, lähtun eeldusest, et ERJK ei hakka tagantjärgi probleeme tekitama. 

Hea halduse tavaga ei oleks kooskõlas, kui haldusorgan jätaks teadlikult ja tahtlikult kasutamata võimaluse astuda samme probleemide ennetamiseks, ent hakkaks hiljem tegema probleeme sellest, mis on olulises osas sündinud haldusorgani enda tegevusetusest.

Niisiis jätkame valimiste perioodil oma tavapärast tegevust meie juhitud SAPTK-s ja selle portaalis Objektiiv, käsitledes loomulikult ka valimistega seonduvaid küsimusi ning muu hulgas selgitades oma seisukohti, nagu oleme seda alati teinud. 

Kuivõrd Objektiiv põhimõtteliselt ei müü reklaami ühelegi kandidaadile ega üldse mitte kellelegi, ei valimiskampaaniatega seonduvalt ega ka üheski muus seoses, siis ei kuva me portaalis ka oma bännereid või muid valimiskampaania reklaame. 

Oma valimiskampaaniat rahastame loomulikult üksnes isiklikest vahenditest, nagu seda ka ERJK-le saadetud pöördumises kinnitasin.