Venemaa president Vladimir Putin teatas 23. juunil, et riik alustas hüperhelikiirusega keskmaa ballistiliste rakettide Orešnik seeriatootmist.
Putini sõnul on Orešnikuid (e.k. sarapuu) igakülgselt järele proovitud, sealhulgas lahinguolukorras, ja need on ennast tõestanud. "Alustati uusima keskmaa raketisüsteemi Orešnik, mis on ennast lahinguolukorras näidanud väga heast küljest, seeriatootmist," vahendab Venemaa presidendi Kremlis sõjaakadeemiate lõpetajatele peetud kõnes esitatud väiteid Military Watch Magazine.
Väidetavalt on tegemist Venemaa raketivõimekuse märkimisväärse edusammuga, kuna varem oli see piiratud lühimaa Iskander-M ja kontinentidevaheliste Sarmat laadis süsteemidega.
Orešnikute lennukiiruseks on kuni kümnekordne helikiirus (mach 10; ca 12 000 km/h), need lendavad 4000–5000 kilomeetri kaugusele ja kannavad mitut, erinevatel andmetel kolme kuni kuute, eraldi sihitatavat kas tava- elik tuumalõhkepead.
Venemaa kasutas Orešnikuid esimest korda 2024. aasta 21. novembril, kui ühe raketi kuus lõhkepead tabasid Ukraina Dnipro piirkonna tööstusettevõtteid.
Orešnikud kujutavad põhjusel, et nende tõrjumiseks lahendused seni puuduvad, lääne sõjastrateegidele märkimisväärset peavalu ja on tõenäoliselt põhjuseks, miks Ukrainal ei lubata sooritada rünnakuid Venemaa sügavusse. Vähemalt lääne tarnitud relvasüsteemidega.
Lisaks Venemaa relvajõududele saab Orešnikud 2025. aasta lõpuks enda käsutusse Valgevene sõjavägi. Tavalõhkepeadega rakettide kontroll antakse täieliselt üle Valgevenele, tuumarakette haldab Venemaa.
Ukraina kaitseministeeriumi luureandmete kohaselt suudab Venemaa ühes kuus toota 25 Orešnikut. Vähemalt osaliselt toodetakse Orešnikute stardiplatvorm-sõidukeid Valgevenes.
Toimetas Karol Kallas