Venemaa Föderatsiooni vapp, tagaplaanil nõukogudeaegsed sümbolid valitsushoonel. Foto: Bigstockphoto.com

President Putin allkirjastas 8. detsembril ukaasi, millega Vene Föderatsiooni põhiseadus tunnistatakse kõrgemat õigusjõudu omavaks võrreldes rahvusvaheliste lepetega ning rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktidega. Seda olukordades, kus rahvusvaheliste õigusaktide ning Venemaa konstitutsiooni vahel tuvastatakse vastuolud.

Tegemist on aktiga, mis toob kaasa täiendused 115 Vene Föderatsiooni seaduses. Putini allkirjastatud põhimõttelised muutused Venemaa ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel võeti vastu neli kuud pärast juunis toimunud üleriigilist referendumit muutuste sisse viimise küsimuses Venemaa konstitutsiooni.

Kremli sõnul jääb Venemaa osapooleks kõikides lepingutes, milles riik oli osaline enne muudatuste jõustumist. Küll aga tähendavad muutused, et vastuolude korral Vene Föderatsiooni konstitutsiooni ning rahvusvahelise õiguse normide vahel tõlgendatakse Venemaal kehtivat õigust vastavalt konstitutsioonis sätestatule.  

Putin kutsus venemaalasi üles toetama riigi konstitutsiooniõiguse reformi jaanuaris peetud kõnes olukorrast riigis. Juulis peetud referendumil 77,9% poolthäältega vastu võetud otsuse alusel muudeti järgnevatel kuudel muuhulgas Vene presidendi immuniteeti puudutavaid õigusakte, tagades presidendile eluaegse puutumatuse kuni ametist lahkumise hetkeni.

Viimane samm Venemaa konstitutsiooni ülimuslikuks tunnistamises kujutab endast Venemaa riikliku autonoomsuse taastamise programmi juriidilist dimensiooni, mis lisandub vastavatele püüetele poliitilises, militaarses, majanduslikus, tehnoloogilises, kultuurilises ning rahanduslikus sfääris.