Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul saab Hiina Rahvavabariik Ukraina sõja põhjustest aru ja selle "sammud" rahu sõlmimiseks on "realistlikud ning konstruktiivsed".
Veebruari lõpus avaldas Hiina Rahvavabariigi (RV) välisministeerium täpsustatud 12-punktise Ukrainas rahu sobitamise kava. Rahumõtete pealkirjad kõlavad järgmiselt:
- Kõigi riikide suveräänsuse austamine.
- Külma sõja mõttemaailmast loobumine.
- Vaenutegevuse lõpetamine.
- Rahukõneluste taasalustamine.
- Humanitaarkriisi lahendamine.
- Tsiviilelanike ja sõjavangide kaitsmine.
- Tuumaelektrijaamade turvalisuse tagamine.
- Strateegiliste ohtude maandamine.
- Viljaekspordi toetamine.
- Ühepoolsete sanktsioonide lõpetamine.
- Tööstuse ja tarneahelate tasakaalus hoidmine.
- Konfliktijärgse ülesehitustöö toetamine.
Venemaa Hiina RV rahuplaani toetamise jutu taustaks on juunis Šveitsis toimuv Ukraina rahukonverents, kuhu Venemaad kutsutud ei ole. Või vähemalt algselt ei olnud. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul tahab lääs korraldada Ukrainas toimuvat viisil, et esmalt lepivad lääneriigid ja Ukraina omavahel kokku, "kuidas asjad on" ja siis teatatakse Venemaale, "kuidas asjad peavad olema". Lavrovi sõnul ilma Venemaata rahukõnelusi pidada ei saa ja viisil, kuidas lääs rahuni jõuda üritab, ühegi riigiga läbirääkimisi ei peeta, eriti Venemaaga.
Putini sõnul on ta valmis lääneriikide ja Ukrainaga läbi rääkima ning soovib vastuolusid lahendada. "Pekingis saavad nad päriselt aru, mis on selle [Ukraina sõja] juurpõhjused ja milline on selle üleilmne geopoliitiline tähendus."
Venemaa presidendi sõnul on Hiina RV ettepanekud "realistlikud ja konstruktiivsed sammud", mis "aitavad kaasa idee arengule, mille sisuks on vajadus saada üle külma sõja aegsest mõttemaailmast".
Esimese versiooni oma rahuplaanist esitas Hiina RV rohkem kui aasta tagasi, kuid toona selle täpsemat sisu ei selgitatud.
Lääneriikide ja Ukraina rahukavas nõutakse Kõikide Venemaa vägede väljaviimist, Ukraina terviklikkuse taastamist 1991. aasta piirides ja Venemaa tekitatud kahjude korvamist.
Juunis Šveitsis toimuvale "Ukraina rahu tippkohtumisele" on oodatud ka Hiina RV ja selle ametnikud on osalenud mõnel ettevalmistaval kohtumisel. Ukraina on väidetavalt näinud ohtralt vaeva selle nimel, et Hiina RV oleks kohal.
Hiina RV on korduvalt kinnitanud, et see toetab täielikult Venemaad. Relvi ja laskemoona riik Venemaale seni teadaolevalt ei tarni (kuigi kahtlustatakse, et võib seda teha läbi Põhja-Korea), kuid ilmselt varustab Hiina idanaabrit droonide ja rakettide ehitamiseks vajaliku tehnoloogiaga. Kuidagi jõuavad jätkuvalt Venemaale lääneriikide ettevõtete CNC-pingid, tööstusrobotid ja muu sõjamasinate-relvade tootmiseks vajalik tipptehnoloogia.
Hiina RV-l on Ukrainas märkimisväärsed majanduslikud huvid ja riigi ettevõtetele ning institutsioonidele kuulub üheksa protsenti Ukraina põllumaast. Täpsemalt omab Hiina RV selle põllumaa 50-aastast kasutusõigust. Nimetatud põllumaa hulk moodustab viis protsenti Ukraina koguterritooriumist. 2021. aastal loeti Ukraina põllumaa pindala kokku 32 924 000 hektarit. Hiina RV-le kuulub järelikult ümmarguselt kolm miljonit hektarit Ukraina põldudest.
Rahvusvahelistele lääne konglomeraatide (nn Cargill, Dupont ja Monsanto/BASF) omanduses oli 2023. aasta sügise seisuga ligikaudu pool Ukraina põllumaast. Oligarhide kaudu või otsesemalt on ennast Ukraina põllumaale sisse ostnud suured varahaldusfondid, nagu näiteks Vanguard ja Saudide naftaraha. Märkimisväärseid investeeringuid on Ukraina põldudele teinud Euroopa Rekonstruktsioonipank ja Maailmapank.
Mai alguses Ukraina põhjaosas avatud uue rindega on Venemaa juurde vallutanud ligi 300 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist. Seega on Venemaa maikuus vallutanud Ukrainast suurema osa kui Ukrainal õnnestus 2023. aasta suve suure vastupealetungi käigus Venemaalt tagasi võidelda. Käesoleval aastal on Venemaa väed haaranud lisaks enda kätte üle 650 ruutkilomeetrit Ukraina erinevaid piirkondi. Venemaa valduses on ligikaudu 30 protsenti Ukraina territooriumist.
Toimetas Karol Kallas