Venezuela sotsialistist president Nicolás Maduro. Foto: Scanpix

Nicolás Maduro juhitud Venezuela sotsialistlik võim on viimasel ajal arreteerinud üle 40 poliitilise oponendi, kasutades ettekäändena 2017. aastal vastu võetud nn vihakõne vastast seadust, paljastab Reuters. Seadust kasutati muuhulgas äsja toimunud parlamendivalimiste mõjutamiseks.

Üks prominentsemaid arreteerituid on endine parlamendi liige Giovanni Urbaneja, kes oli teravalt kritiseerinud võimuparteisse kuuluvat linnapead Francisco Belisariot. Urbaneja süüdistas Belisariot muuhulgas saamatus reaktsioonis koroonaviiruse pandeemiale.

Viimane kirjutas augustis prokuratuurile ja nõudis endavastase “laimukampaania” läbiviija “vihakõne” eest vastutusele võtmist. Mõni päev hiljem tungiski Urbaneja koju mitu tosinat maskides politseinikku ja mees pandi vangi, kus ta siiani kohut ootab.

Reutersi uurimistöö kohaselt on kõigi enam kui 40 viimasel ajal “vihakõne” ettekäändel toimunud arreteerimise puhul sihtmärgiks olnud valitsuse kriitikud.

Tööriist kriitikute vaigistamiseks

Reutersiga konsulteerinud Venezuela juristid peavad vihakõneseadust põhiseadusevastaseks, kuna see piirab sõnavabadust, ning illegitiimseks. kuna selle võttis vastu Maduro poolt 2017. rahutuste perioodil loodud nn paralleelparlament.

Kuni viimase ajani seadust praktiliselt ei rakendatud – mullu arreteeriti selle alusel vaid neli inimest. Sel aastal on olukord aga muutunud. Maduro oponentide sõnul kasutasid võimud seadust sel kuul toimunud parlamendivalimiste perioodil protestihäälte vaigistamiseks. Enamik opositsioonierakondi boikoteeris valimisi.

Kohaliku ülikooli kriminaalõiguse spetsialisti Alberto Arteaga sõnul on vihakõneseadus äärmiselt mõjus tööriist dissidentide vastu, kui seda rakendab poliitilisest võimust sõltuv kohtusüsteem. “Kriminaalõiguse süsteemi kasutatakse relvana,” tõdes ta.

Opositsionääride sõnul on seadus ka erakordselt hägusalt sõnastatud. Defineeritud pole, mis teod, väljaütlemised või muu käitumine täpsemalt “viha” alla kuuluvad. Endise peaprokuröri Luisa Ortega sõnul saavad kohtunikud ja prokurörid seda vastavalt oma suvale tõlgendada.

Praegune peaprokurör ja seaduse üks arhitekte Tarek Saab teatas aga Reutersile, et õigusakti rakendatakse igati neutraalselt. Tema sõnul on see vaid vahend stabiilsuse loomiseks. “Vägivalla, terrorismi ja kuritegevuse hääled on täiesti vaigistatud,” kiitles ta.

Sihikule on võetud sotsiaalmeedia

Reutersi ülevaate kohaselt on enamik arreteerituid postitanud valitsuskriitilisi sõnumeid sotsiaalmeedias, jututubades või tekstsõnumitena. Tihti on kriitika objektiks olnud just võimude saamatus koroonaviirusega toime tulemisel.

“Vihakõnelejatest” annavad prokuratuurile teada lojalistidest pealekaebajad. Samuti tegelevad informatsiooniministeeriumi ja riikliku telekomiregulaatori töötajad Twitteri ja Facebooki jälgimisega, otsides sealt kriitilisi kommentaare.

Seadus on teoreetiliselt ülimalt karm – halvimal juhul võib dissidendid trellide taha saata kuni 20 aastaks. Enamikul juhtudel pole aga kohtuistungiteni jõutudki. Võimude taktika paistab olevat hoopis arreteeritud mõne aja möödudes vabastada, olles neid eelnevalt ähvardanud, et edaspidi tasub suu kinni hoida.

Venezuelas sõnavabaduse eest võitleva organisatsiooni Instituto Prensa y Sociedad direktor Marianela Balbi ütles Reutersile, et arbitraarsete arreteerimiste ja vabastamiste taga on eesmärk tekitada kodanikes enesetsensuuri.

Säärane lähenemine paistab ka töötavat – näiteks tunnistas koroonaviiruse teema kajastamise eest 12 päevaks trellide taha visatud ajakirjanik Darvinson Rojas, et ei julge viirusest rohkem kirjutada. Kohus käskis mehel kajastada vaid ametlikku viiruseteemalist statistikat, mida üldiselt peetakse pisendatuks.

Toimetas Jaanus Vogelberg