Saatesarja "Vestlused Einar Laignaga" viiendas saates arutlevad teoloog, ajaloofilosoof, eruohvitser ja mõõgameister Einar Laigna ning saatejuht Indrek Petersoo inimese ja ühiskonna olemuse teemadel.

Arutelu keskmes on Madalmaade varajase koolkonna maalikunstniku Hieronymus Boschi (1450-1516) maal "Heinakuhi".

"Alates renessanssist vaatab inimene maailma lähtuvalt iseendast, aga keskaja kunst vaatas inimest ning kõneles talle millestki olulisest. Kujutav kunst on ainulaadne vahend, millel on tardunud hetk igavikuliseks ning see annab meile võimaluse meditatiivseks vaatamiseks. Keskaja maal on erakordselt detailirohked ning seda ei saa vaadata mobiiltelefoniga pilti tehes, vaid põhjalikult süvenedes," rääkis Laigna.

"Boschi kuulus triptühhon koosneb kolmest osast: loomisloost, heinakuhjast kui tänapäeva maailmast ning maailma lõpust. Inimese ahvatlus ja suur kiusatus saada Jumalaks paiskas ta paradiisiaiast välja, seeläbi kadusid algsüütus, harmoonia ja hingerahu, tuli hakata elama ja hakkama saada teises olukorras," selgitas saatekülaline.

"Heinakuhi sümboliseerib maailma ja kõike seda, mida inimene ihaldab ning saavutada soovib. Nagu maalil näeme, liigub heinakuhi paradiisi poolt maailma lõpu suunas ning seda veavad õudsed deemonlikud olendid. Heinakuhi on otsekui maailma hüvede kogumik, mille otsa tahab ronida suur hulk inimesi – need on "haljale oksale" pürgijad, edukuse ja edukultuuri järgijad, kellest mõned jõuavad üles, ent paljud jäävad elu rataste alla," ütles Laigna.

Laigna tõi eraldi välja maalil kujutatud Jeesus Kristuse kui ideaali, kelle eeskuju järgides on võimalik maapeal põrgu ära hoida ning luua elamisväärne inimsuhete maailm, mis väljendub inimelu hoidmises ja allesjäämises. "Samuti on maalil näha valitsev klass eesotsas paavsti, kardinalide ja kuningatega, kes kehastavad kõrgeid ideaale ja inimlikke voorusi. Alaosas on Bosch kujutanud tavalisi inimesi, kelle aus ja tubli töö loob väärtusi, mis moodustab ühiskonna vundamendi, "sõnas ta.

"Pilt tuletab meile meelde inimese pidevat sisemist heitlust; ühelt poolt voorused ja ideaalid, teiselt poolt deemonlikud jõud võimsate alateadlike tungide ja pahedega, mis peavad inimeses esile kutsuma kahetsuse ja alandlikkuse. Paraku on pahed nimetatud tänapäeval inimõigusteks ning inimene tahab vabaneda süütundest ja patuteadvusest, seeläbi kaob ühiskonna moraalne alusprintsiip – kõik taandub edukusele, kasumlikkusele ja kasumile. Nii veavad deemonid oma tungidele alluvaid inimesi hukatusse," selgitas Laigna

"Sisuliselt pole maailmas midagi muutunud – mõnes valdkonnas olid keskaja inimesed targemad kui meie, teistes valdkondades oleme jällegi meie teadlikumad, ent inimese olemus ja probleemid on ikka samad. Inimestel olid enne ja on ka nüüd nii omad voorused ja pahed, kuid põhiline on suhtumine on puudustesse – kas taunime neid ja üritame neist vabaneda või mitte," rõhutas Laigna.

Head vaatamist ja viljakat kaasamõtlemist!