VIDEO ja FOTOD! ÜRO rändeleppe vastased kogunesid Islandi väljakul

Lippudega varustatud meeleavaldajad protestisid kolmandat korda Eesti rändepoliitikat ja sõnavabadust muutva leppe vastu. Täna on kuupäev, mil välisministeeriumi läkitatud ametnik kirjutab Marrakeschis vastavale dokumendile alla.

Täna kell 12 kogunes välisministeeriumi ette pikett ÜRO rändeleppega liitumise vastu.

“Juhime piketiga tähelepanu, et rändepaktiga liitumist ei toeta küsitluste järgi enamus Eesti rahvast ning valitsusel puudub mandaat leppe allkirjastamiseks,” ütles EKRE esimees Mart Helme enne meeleavalduse algust.

Kadumine igavikku

Sinimustvalgete lippude seas võis näha lehvimas ka Ameerika Ühendriikide ja leinalindiga Prantsusmaa riigilippe. Viimane mälestamaks Strasbourgi jõuluturul toimund terroriakti ohvreid.

Tiit oli kohal Kataloonia lipuga. “Kataloonia iseseisvus, ta kuulutati iseseisvaks rahva poolt, aga seda ei aktsepteerita. Näen paralleeli Eestiga, pluss olen väga suur Kataloonia sõber. Olen seal 21 korda seal käinud. Mul on kodus isegi saunalina Kataloonia värvides,” põhjendas Tiit lipuvalikut.

Kõigil kolmel protestil osalenud Tiit näeb praeguse poliitika tulemusena Eesti rahva kadumist igavikku maksimaalselt kahesaja aasta jooskul. “Siin ei ole teist varianti. Seda on võimalik matemaatiliselt tõestada ja maailm on näidanud, et isegi suurriigid ei saa vastu võõrinimestele,” lisas ta.

Pagulased maksumaksja rahakoti kallal

Raul Renter hoiab lipu asemel õlal lumelabidat. Sellele on kleebitud kolm spidomeetrit, mis näitavad Eesti majanduselu liikumiskiirust. Pagulashordid tema hinnangul Eesti majandust paremaks ei muuda.

“Olen 25 punkti tõlkena läbi lugenud. Korterite ja elatusrahade jagamine, koolitus ja keeleõpe on kõik kahjukulud. Need tulevad maksumaksja taskust,” sõnas Renter.

Rentergi on kogemusega protestija ja mitte ainult osaleja, vaid ka organisaatorina. “Meil on olnud kokku kaks üritust ja oma Facebooki grupp „Maksud paika”, milles on ca 3000 liiget,” märkis ta.

17. oktoobril toimus miiting Toompeal, kus avaldati meelt maksude ja aktsiiside vastu. Kuu hiljem, 17. novembril sõitis kolme kilomeetrine autodekolonn Ääsmäelt Toompeale esitades oma nõudmised.

“Kui makse ei langetata, teeme veel üritusi. Põhisoov on, et elanikonna elatustase paraneks. Kui kõrged aktsiisid kaotada, lõppeks piirikaubandus ja ka soome turist tuleks Eestisse tagasi. Saaksid maapoed tööd, mida on likvideeritud praeguseks 50-60 tükki. Raha jääks Eestisse,” põhjendas Renter.

Fotod: Martin Vaher

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!