Videoreportaaž: uue uuringu kohaselt on Rail Baltic majanduslikult kahjulik projekt

Täna Tallinna Tehnikakõrgkoolis kaitstud diplomitöö näitab vastupidiselt mitmetele muudele uuringutele, et Rail Baltic on majanduslikult kahjulik projekt, kuna ei suuda konkureerida mere- ja autotranspordiga. Küll võib aga projekti läbisurumisega kaasneda pöördumatu kahju looduskeskkonnale ning maksumaksjate raha raiskamine, kardab töö autor Henry Oro.

Täna kaitses Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikainstituudis oma diplomitöö “Rail Balticu kaubamahtude analüüs” transpordi ja logistika eriala tudeng Henry Oro, kes nentis kokkuvõtvalt, et senine Rail Balticu rajamise avalik põhjendamine tugineb arvamustele ning unistustele, kuigi teadmistepõhises ühiskonnas peaksid otsused olema rajatud avalikele ja läbipaistvatele teaduslikele uuringutele.

Tema uurimistöö ning selle raames teostatud analüüs ja kalkulatsioonid ei andnud aga  piisavalt optimismi, et olla kindel Rail Balticu kasulikkuses ühiskonnale, küll võib aga projekti läbisurumise tagajärjeks olla pöördumatu kahju looduskeskkonnale ning maksumaksjate raha ebaotstarbekas ja vastutustundetu kasutamine.

Et saavutada niivõrd mastaapse taristuprojektiga positiivset tulemust, on Oro sõnul kriitilise tähtsusega nõudlus. Selleks, et saavutada aga lähimat prognoositud eesmärki, peaks aastane transpordimaht kasvama 2017. aastaga võrreldes (mil see oli 100 tonni) järjepidevalt ligikaudu 2,7 korda aastas. Selline prognoos, mis tehti Civitta uuringus, on autori arvates aga selge liialdus.

Kuigi kõikides eelnevates uuringutes, mille on koostanud uuringufirmad Ernst & Young, AECOM, COWI ja Civitta, on välja toodud küll kaubamahud, mis on tarvilikud Rail Balticu kasumlikuks funktsioneerimiseks, on jäetud käsitlemata põhjused, miks on alates NSVLi lagunemise järgse perioodi vältel liikunud põhja-lõuna suunalisel raudteel liikunud kaupa kümneid kordi vähem, kui Rail Balticu projekti uuringutes üheks kalendriaastaks prognoositakse.

Kalkulatsioonid, uurimused ja analüüs ei ole andnud piisavalt optimismi, et olla kindel Rail Balticu kasulikkuses ühiskonnale. Kindlate aluste ja selge nõudluse puudumisel võib tagajärjeks olla pöördumatu kahju looduskeskkonnale ning maksumaksjate raha ebaotstarbekas ja vastutustundetu kasutamine.

Varasemates uuringutes prognoositud kaubamahtude saavutamine ühes kalendriaastas (2,7 miljonit tonni aastaks 2030) on aga kriitilise tähtsusega, et saavutada projekti rentaablus.

Oro toob oma töös välja, et Euroopas on 99,8% ettevõtetest väikese või keskmise suurusega ning Balti riikides puuduvad suured ettevõtted ja kaevandused, mis suudaksid toota rongide viisi stabiilset kaubavoogu, mille väärtus oleks piisavalt kõrge ja toodang ajakriitiline, et eelistada rongi soodsamale maantee- või mereveole:

“Euroopas puuduvad raudteetranspordiks optimaalsed pikad veomaad, sest nii tootjad, kuid eriti kliendid on hajutatud. Sellest tulenevalt ei saa transportida suuri koguseid punkti A ja B vahel ning tagajärjeks on vahelaadimiste paljusus, mis suurendab märgatavalt veohinda.

Autovedude kasutust soosib sobilik veoruumi suurus, madal hind, lühike veoaeg ja korralikult väljaarendatud teedevõrk, mille abil on lihtne rahuldada kliendi ootust ja tootja vajadust.

Selle tulemusel on maanteetranspordist kujunenud populaarseim veoviis Euroopas ning laevatransport Läänemerel on leidnud laiapõhjalist rakendamist mahukaupade tarneahelates, mida kinnitasid ka uurimuse käigus läbiviidud intervjuud Eesti suureksportööri ja transpordiettevõtte nõukogu liikmega.”

Küsimusele, miks maanteevedu Euroopas sedavõrd laialt kasutatakse, andis vastuse aga teostatud alternatiivide analüüs ja konkurentsivõime hindamine, mille tulemusena osutus raudtee veoaeg 2-3 korda pikemaks ning maksumus ligikaudu 1,75 korda kõrgemaks, kui autotransporti kasutades. Kuigi raudteevedu on küll pisut kiirema veoajaga kui konteinervedu laevaga, on see samas ka arvestuslikult 30% kallim.

Seega nendib Oro kokkuvõtlikult, et Rail Balticu kasutamine on võrreldes maanteeveoga mõlemal suunal ja konteinerveoga merel Eesti eksportijate jaoks selgelt majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna veohinna konkurentsivõime hindamisest järeldus, et Rail Balticul on keeruline võistelda maanteevedudega ja kombineeritud vedudega. Ka mujal Euroopas on raudtee peamiselt kasutusel inimeste transportimiseks ja kaubavedu ei ole prioriteet.

Autori hinnangul puudub seetõttu Baltimaades täna ka kaubavedu põhja-lõuna suunalisel raudteel ning ainuüksi Rail Balticu rajamine ei kõrvalda ühtki ülalnimetatud mõjurit, mis kutsuks transpordiviiside kasutuses esile modaalse nihke.

Autor soovitab enne Rail Balticut puudutavate järgmiste otsuste vastu võtmist tellida uus sõltumatu tasuvusuuring, millele tulemustes on jõutud kindlale veendumusele projekti majanduslikus otstarbekuses ja tarvilikkuses ühiskonnale.

Seetõttu jääb Orole arusaamatuks, millist nõudlust on Rail Baltic plaanitud rahuldama. Sellele küsimusele ei ole tema hinnangul andnud vastust ka ükski ametlik uuring. Enamgi veel – avaldatud uuringutes ja avalikes diskussioonides on täiesti kõrvale jäetud olemasoleva olukorra kirjeldus (kaubavoo puudumine põhi-lõuna suunal raudteel) ning selle põhjuste analüüs:

“Käesolevas töös on tuvastatud, et rajada loodetav Rail Baltic uus raudtee ei saa objektiivsetel (meie tahtest sõltumatutel) põhjustel kujuneda ühiskonnas rahuldamata nõudluse leevendajaks [kuna] nõudluse puudumist põhjustavad tegurid jäävad tänasel kujul kehtima ka Rail Balticu valmides.”

Lisaks toob ta välja, et varasemate uuringute vahel esineb ka märkimisväärseid lahknevusi, mistõttu ei pruugi seni tehtud otsused tugineda üldse usaldusväärsetele andmetele.

Rail Balticu realiseerimine ei sõltu autori hinnangul seega majanduslikust otstarbekusest, kuid võib olla mittemajanduslikust aspektist olla investeering Eesti ja Kesk- Euroopa vahelise sidususe suurendamiseks, mille hinnaks on eestimaalaste ühtekuuluvustunde lõhkumine.

Oro loodab, et lõputöös välja toodud uurimistulemusi saab rakendada ühiskonnas Rail Balticu teemalise diskussiooni tekitamiseks projekti tasuvuse ja vajalikkuse seisukohast ning soovitab enne Rail Balticut puudutavate järgmiste otsuste vastu võtmist tellida uus sõltumatu tasuvusuuring, millele tulemustes on jõutud kindlale veendumusele projekti majanduslikus otstarbekuses ja tarvilikkuses ühiskonnale.

ANDKE OMA PANUS OBJEKTIIVI TÖÖ JÄTKAMISEKS!

Tehke oma annetus kohe täna, et Objektiivi missioon saaks edasi kesta!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Martin Vaher
Martin Vaher portaali Objektiiv toimetaja, katoliiklane. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat ja teoloogiat ning jätkab magistriõpinguid religiooniuuringute alal.