Reformierakondlase Kristen Michali sõnul peab Ukraina võitma sõja Venemaaga ja seda isegi sõjategevuse Eesti territooriumile kandumise hinnaga, kuna sedasi tagatakse Eesti vabadus ning olemasolu.
Michal vastas 13. novembril riigikogu saadikute küsimustele ja üks küsimuste rida sai alguse kaitseväe juhataja Andrus Merilo 6. novembril Tallinna tehnikaülikoolis toimunud konverentsi ettekandest, mille keskseks tõigaks oli, et iseseisvat Eestit ähvardab sõda määral, nagu seda pole kunagi varem nähtud.
Kõrge kaitseväelane arvas:
"Eesti on praegu olukorras, kus sõjaline eskalatsioon areneb. Meil tuleb valmistuda selleks, et kui mingid arengud ei lähe meile soodsas suunas, siis sõjaline rünnak Eesti vastu muutub realistlikumaks, kui see on praegu või kui on olnud kunagi varem meie iseseisva ajaloo jooksul."
Selle järel ta selgitas, et esimeseks eesmärgiks on luua olukord, et Venemaa Eestile kallale ei tungiks, kuid kuna Eesti on NATO piiririik, siis paratamatult juhul, kui NATO Venemaaga sõtta astub, läheb tõenäoliselt siinmail sõjaks.
Merilo esinemisest kantuna üritasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu saadikud saada peaministrilt teada, kas ja kuidas too üritab sõda vältida.
Riigikogu EKRE fraktsiooni rahvaesindaja Varro Vooglaid küsis Michalilt (13:40):
"Kas te toetate teatud tingimustel NATO sekkumist Ukraina poolel sõtta Venemaa vastu teadmises, mida see endaga kaasa toob, ehk sõja meie territooriumil?"
Teisena soovis Vooglaid saada teada, et kui valitsus tegutseb väidetavalt selle nimel, et Eesti jääks sõjast puutumata, siis miks diplomaatiliselt ei nähta vaeva Ukraina rahu nimel? Miks valitsus hoopis pingutab, et Ukraina sõda kestaks võimalikult kaua?
Peaminister kinnitas, et diplomaatiat tehakse palju ja selle eesmärgiks on täieline ja võimalikult kiire Ukraina võit Venemaa üle:
"Me rakendame kõiki diplomaatilisi meetmeid aitamaks kaasa Ukraina võidule. Minagi just tulin mitteametlikult ülemkogult Ungarist [ülemkogu toimus 7. novembril], kus Euroopa poliitilise kogukonnaga arutleti erinevates formaatides Euroopa riikide vahel – me istusime Ukraina presidendiga kõrvuti –, kuidas aidata Ukraina selles sõjas võimalikult kiiresti võiduni.
Loomulikult me rakendame kõiki viise, ja kutsun teidki üles Ukraina võidule kaasa aitama. See on ka meie enda vabaduse ja eksistentsiaalsetes huvides Venemaa kui Eesti ohustaja vastu. Venemaa on minu, Eesti- ja NATO kaitsedoktriini, millega teie [Vooglaid] võib-olla ei nõustu, alusel oht NATO-le, Eesti vabadusele, iseseisvusele ja püsimisele."
Michali kinnitas, et ta toetab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi võiduplaani, mille aluseks on Venemaa vägede lahkumine Ukrainast ja kõigi territooriumite tagastamine:
"Kui te küsite minu arvamust või Eesti riigi positsiooni, siis mina arvan, et Ukrainale seatud relvade kasutamise piirangud, tuleks ära võtta. Kui te küsite lisaks, mida ma arvan Zelenskõi võiduplaanist, siis ma toetan võiduplaani ja arvan, et Ukrainal võiks olla koht nii Euroopa Liidus kui NATO-s. Me toetame Ukrainat kõigega, mis meil on: nii diplomaatiliselt, poliitiliselt, rahaliselt kui relvastusega."
Michal jättis küsimusele vastamata, kas Eesti valitsus üritab kuidagi sõja tallermaaks saamist ära hoida.
Peaministri keerutamise peale üritas Vooglaid neljandat korda saada teada, mida valitsus teeb Eestis sõjategevuse ärahoidmiseks (13:50):
"Ukraina võit on võimalik ainult NATO sekkumise teel ja ükski märk ei näita praegu, et kuidagi teistmoodi oleks seda võimalik saavutada.
Kas mu küsimus on siiamaani arusaadav?
Kui vastab tõele, mida ütles kaitseväe juhataja Merilo, et NATO ja Venemaa vahetu sõjalise konflikti korral kandub sõjategevus paratamatult ka meie territooriumile.
Kas küsimus on arusaadav?
Siis kas sellisel juhul te endiselt pooldate sellise stsenaariumi vallandumist ehk sellise programmi väljamängimist?
Ukraina aitamiseks täieliku võiduni selles sõjas, kas teie peaministrina pooldate NATO sekkumist sõtta Venemaa vastu, isegi teadmises, et see tooks paratamatult, nagu ütles kaitseväe juhataja, sõjategevuse Eesti territooriumile.
See on küsimus.
Ärge rääkige meile siin midagi Kremli jutupunktidest või kapituleerumisest või ma ei tea millest muust. Oleks kohutavalt tänuväärne, kui neljandal katsel te annaksite küsimusele sisulise, ausa ja otsekohese vastuse. Aitäh!"
Michal aga süüdistas Vooglaidu otseselt Venemaa ees kapituleerumise valmiduses:
"Te võite ka kümnendat ja kahekümnendat korda küsida. Nii minu, kui kahtlustan samuti, et Eesti rahva enamuse ja isegi EKRE valijate jaoks jutt, nagu Ukraina kõrval seismine toob kaasa Venemaa pahameele ja suuremad riskid, on kapitulantlik. Eesti ei tee mingeid allaandmisi. Me aitame Ukrainat nende vabadussõjas, mida peetakse ka meie eest, nende vahenditega, mis meil on."
EKRE riigikogu saadik kommenteeris arutelu peaministriga sotsiaalmeedias:
"Nii nagu ma peaminister Kristen Michali poolt tänases infotunnis minu küsimustele antud vastustest aru saan, on tema ja tema kaaskond valmis pakkuma Ukrainale sõjas Venemaaga võidu saavutamiseks abi isegi juhul, kui see tähendab osalemist NATO ja Venemaa vahelises vahetus sõjas ning koos sellega sõjategevuse kandumist Eesti Vabariigi territooriumile.
Selline pilt on äärmiselt sünge ja näitab taas, et meie riigis on võimul seltskond, kelle jaoks on oma rahva elulised huvid teisejärgulised. Minu ühemõtteline seisukoht on, et sõja vältimine Eestis peaks olema Eesti Vabariigi jaoks eesmärgina olulisem kui ükskõik milline Ukraina või selle selja taga seisvate ringkondade huvi."
Toimetas Karol Kallas