Covid-19 näitas, milline on maailma riikide tervihoiusüsteemide ja tervisealase koostöö olukord tegelikult. Olukord, vähemalt Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Liidu arust, on nii hull, et tuleb kokku panna uus rahvusvaheline rahvatervisetööstuse kokkulepe ning anda pandeemiate haldamine koos inimeste jälgimisega tervenisti WHO kätte.
Tegevus ülemaailmse pandeemiate ennetamise ja nendeks valmisoleku lepingu – lühidalt pandeemiasobimuse (pandemic treaty) – sobitamiseks hakkas teadaolevalt (telgitagustes ilmselt varem) pihta 2020. aasta novembris kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi 2020. aasta novembris toimunud Pariisi rahufoorumil ettepaneku kirjutada kokku pandeemiaid käsitlev rahvusvaheline instrument. 2021. aasta märtsis koostati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmesriikide nõupidamisel "pandeemiateks valmisoleku ja nendele reageerimise kokkuleppe võimalik raamistik" (A Potential Framework Convention for Pandemic Preparedness and Response).
Kantseliiti on peidetud surmaloitsud
Möödunud aasta 1. detsembriks jõuti nii kaugele, et rahvusvahelise pandeemiasobimuse kehtestamisega otsustati ametlikult algust teha. Pandeemiasobimuse läbirääkimiste otsust tervitati WHO liikmesriikide poolt "püsti seistes ja kestvate ovatsioonidega". Käesoleva aasta 24. veebruaril, samal päeval kui algas Ukraina sõda, toimus läbirääkimiste esimene voor, millel lepiti kokku läbirääkimiste tööpõhimõtted ja ajakava.
Kui Euroopa Liit soovib sõlmida rahvusvahelist kokkulepet, mille täitmine oleks osalistele kohustuslik, siis WHO liikmed üldiselt siiski pole nii radikaalset sõnastust paika pannud ja vähemalt seni käib jutt "konventsioonist, kokkuleppest või teistest rahvusvahelisest õigusaktidest", millega soovitakse parandada valmisolekut tulevasteks pandeemiateks ja võimekust nende paremaks haldamiseks.
Siinkohal vahemärkuseks, et allakirjutanu üritab kõnealuse teema bürokraatide avada kedavrat tõlkida inimkeelde ja rahvatervisetööstuse "ekspertide" ning bürokraatide kantseliidis toimuvates manamistes võib mõni asi kõlada elik näida ohutumana kui see päriselt on.
Pandeemiasobimuse vastuvõtmine on WHO ja selle niiditõmbajate jaoks nii oluline, et selleks kutsuti 2021. aasta 29. novembrist kuni 1. detsembrini kokku WHO ajaloos teine erakorraline istung, millel võeti vastu lühikene "maailm üheskoos" (The World Together) otsus, mille sisuks oli valitsustevahelise läbirääkimistekogu (intergovernmental negotiating body; INB) loomine, mille ülesandeks on vastavalt WHO põhikirja 19. artiklile leppida kokku pandeemiasobimuse sisu.
Sobimuses loodetakse panna paika, kuidas jälgitakse inimesi, surutakse maha "väärteave" (lk 2), jagatakse andmeid, kuidas sekvneeritakse uute viiruste geene, kuidas tagatakse vaktsiinide ja arstimite ning vastava teadustöö õiglane jagamine maailma riikide vahel.
Kõik on hästi, revolutsionäär juhib maailma tervist
Samuti võib osutada, et WHO, eesotsas selle juhi, mitut kooleraepideemiat varjanud Etioopia Tigray vabastusliikumise liikme, revolutsioonilise demokraadi ja Hiina kommunistide mahitusel ning korruptsiooniga ametisse saanud marioneti Tedros Ghebreyesusega, on Covid-19 ajal kiitnud türanlikku Hiina RV äärmuslikke sulgemisi ja inimeste vabaduste piiramist, WHO mahitusel on "õigeks" teaduseks kuulutatud pseudoarusaamad ja lühidalt pole suuremas osas riikides, mis on järginud WHO kannapöörlevaid juhiseid, pandeemia osas suurt midagi õigesti tehtud.
Mille tõttu kõlavad Euroopa Liidu soovid, et sobimusega loodaks "tugevam rahvusvaheline terviseraamistik, mille puhul WHO-l on ülemaailmsete terviseküsimuste puhul koordineeriv roll" ja üle 194 WHO liikmesriigi laotuks "terviseühtsuse põhimõte, mis ühendab inimeste, loomade ja meie planeedi tervise" kuidagi eriti ähvardavana.
Kliima = tervis ja inimesed on vaja luku taha panna
2021. aasta novembris toimus Šotimaal Glasgows WHO konverents "Tervis ja kliimamuutused", mille avasõnades kuulutas (lk 8-9) revolutsionäär Ghebreyesus: "Kliimamuutused on tervisekriis. Kui pandeemiaid ja kliimamuutuseid ei hallata keerukate omavahel seotud küsimustena, siis see toob igasugustes tulevastes [rahvatervise] lepingutes kaasa valed ettevalmistuse ja [pandeemia] haldamise strateegiad." Ehk nii Euroopa Liit kui WHO soovivad endale õiguseid panna inimesed kliima eest luku taha, sundida riikidele kliima eest peale vaipvaktsineerimine, lihtsalt selle pärast, et "kliima" ja "tervis" on nende nupust nikastunud bürokraatide arust üks ning seesama. Pole vist palju öelda, et normaalse inimese seisukohalt vaadates on sellised WHO ja ELi poolt peale surutavad väljavaated pehmelt öeldes hullumeelsed.
Covid-19 pandeemia ajal leidis taaskord kinnitust tõsiasi, et riikidel, olgu need kasvõi koondatud kokku Euroopa Liitu, pole sõpru, vaid ainult huvid ja näiteks kaitsevahendite ning hiljem vaktsiinide hankimisel valitses suhtumine "mulle esimesena".
Euroliidu rumalad unistused
Euroopa Liit tundub olevat jätkuvalt seda meelt, et Covid-19 ei pääsenudki valla kommunistliku Hiina Rahvavabariigi sõjalaborist, vaid Wuhani elusloomade turult ja soovib lepinguga kõigis WHO 194 liikmesriigis ära keelata elusloomade nõndanimetatud "märjad" turud. Sellise nõude rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestamine oleks ühekorraga nii võimatu kui väga rumal, sest nii näiteks keelataks kuskil Afganistani turul ära kanade, lammaste ning kitsede müümine. Kui palju sellest kasu oleks, võib igaüks ise arvata.
Euroopa Liit nõuab lisaks, et tulevane rahvusvaheline kokkulepe oleks kõigi liikmesriikide jaoks õiguslikult siduv , kuid näiteks Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja India päris nii ei arva. Täna on tulevase kokkulepe õiguslik iseloom veel arutelu teema.
INB esimesel kohtumisel pandi kokku sobimuse tööversioon, mida hakatakse täpsemalt arutama nii 22. mail algaval igaaastasel WHO 75. terviseassambleel kui enne käesoleva aasta 1. augustit toimuval temaatilisel koosolekul. Läbirääkimiste tegevusaruanne esitatakse 2023. aastal toimuvale 76. Maailma Terviseassambleele ja lõppversioon peaks kinnitatama 2024. aastal toimuval 77. Maailma Terviseassambleel. Vahepeal on kavas korraldada avalikke kuulamisi.
Pandeemiasobimuse vastuvõtmiseks peab selle poolt olema WHO 194 liikmest ⅔.
Nagu pandeemiasobimuse läbirääkimistest veel vähe oleks, on 43 WHO liikmesriiki asutanud "Pandeemiasobimuse sõprade ühenduse" (Group of Friends of the Pandemic Treaty).
Pandeemiasobimuse kriitika
9. mail ilmus Oxfordi Ülikooli teadusajakirjas "International Affairs" (Rahvusvahelised suhted) kolme teadlase – majandus-, tervise- ja juuraeksperdi – artikkel, mis kannab pealkirja: "Pandeemiasobimuse mõttetus: surutuna globalismi ja statismi vahele" (The futility of the pandemic treaty: caught between globalism and statism). Autorid kirjutavad: "… osutamine globaalsele kogukonnale, solidaarsusele, õiglusele jäävad reaalsest elust väga kaugele, nagu me oleme näinud, kuidas riigid reageerisid pandeemiale. Kavandatava sobimuse loodavate pingete keskmes on tasakaalutus ideaalse kosmopoliitse maailmanägemuse, mida peavad kalliks need, kes valitsevad üleilmselt tervishoidu, ja rahvuslike julgeolekuotsuste praktikate vahel, mille tunnistajaks me viimased 18 kuud oleme olnud."
Lühidalt lahtiseletatuna leiavad teadlased, et riikide rahvuslik tervisejulgeolek ja mida rahvatervisest arvavad suurriigid, ELi taruaru, WHO ja selle Bill Gatesi moodi suurimad rahastajad, ei hoia ära ühtegi pandeemiat, ei teeni inimeste hea tervise ega normaalse tervisepoliitika huve.
Õnneks hindab uue riikidele kohustusliku pandeemiasobimuse väljavaated suhteliselt lootusetuks isegi angloameerika maailma üks progressiusklikumaid ja niivõrd-kuivõrd mõjukamaid päevalehti Washington Post. Posti sõnul teeks selline leping otsa peale suurele ravimitööstusele (ravimite teadustöö ja teabe "õiglane" jagamine) ja ükski Hiina sugune suurriik pole huvitatud, et mingi "rahvusvaheline ekspertrühm" hakkaks nende laborite bioloogiliste relvade uuringutes sorima.
WHOle ülemäärase võimu andmise vastu on ka terviseküsimustega tegelevad äärmusvasakpoolsed rahvusvahelised vabaühendused, nagu näiteks Geneva Global Health Hub, mis näiteks leiab, et kõige hullem viirus võib hoopis olla "kõri kinni nööriv üleilmastumine" (lk 8).
Teine pahempoolne, avaliku teenistuse töötajaid koondav, rahvusvaheline vabaühendus Public Services International arvab, et "pandeemiad võivad olla looduse kättemaks". Lisaks osutab ühendus, et Covid-19 suurendas maailma varanduslikku ebavõrdsust ja "kutsub valitsusi ning rahvusvahelist üldsust üles tagama, et miljardite inimeste elud, tervis ja heaolu oleksid olulisemal kohal kui väheste inimeste rikkus".
Pandeemiasobimusele tõmbab vee peale samuti Ühendkuningriigi konservatiivses päevalehes Telegraph ilmunud artiklis vikont Ridley, osutades, et sellise sobimuse vastuvõtmiseks läheb vaja ⅔ Ameerika Ühendriikide Senati poolthäältest, mida tänase ja nähtava tuleviku poliitilise reaalsuse juures ei juhtu.
Vikont osutab ka WHO enda mõttetusele, kuidas organisatsioon eiras Hiina Vabariigi hoiatusi kui see 2019. aasta lõpus juhtis korduvalt tähelepanu, et kommunistide Hiinas on levimas "kummaline kopsuhaigus", kuna WHO ei soovinud pahandada Hiina kommuniste. Ridley rapib samuti "ühte endist tarkvaraprogrammeerijat William Gatesit", kes "soovitab tulevaste pandeemiate vältmiseks teha kõike seda, mis ei peatanud viimast pandeemiat, rohkem, kiiremini ja jõulisemalt". Artikli olulisemaks tähelepanekuks võib pidada, et kui kavandatavas terviselepingus tahetakse ühte patta panna kliima ja tervis, siis sõnagagi ei puudutata võimalust, et viirused võivad lekkida ka laboritest ning mida sellisel puhul ette võtta.
India on targem kui Eesti?
Tänaseks on maailmas registreeritud 521 miljonit Covidi juhtumit ja koos Covidiga 6,26 miljonit surma.
Kõrvutamiseks, mis võib olla õige ja mis vale lähenemine, võib tuua mõned "kummalised" Covidi surmade suhtarvud: Indias ja Eestis on vaktsineerimise tase sarnane, 60 vs 63 protsenti. Indias on seni üles loetud üks Covidi surm ca 2700 inimese kohta, Eestis 509 inimese kohta, ehk Indias, kus inimesi raviti ivermektiiniga ja piiranguteterrorit – vastupidiselt WHO ja lääneriikide rahvatervisetööstuse asjapulkade nõuannetele – rakendati suhteliselt tagasihoidlikult, on/oli Covidi aeg ümmarguselt viis korda ohutum üle elada kui Eestis. Samuti on ka võimalik, et India valitsus on/oli inimeste elude säästmise juures Eesti valitsusest viis korda targem. Indias on kasutusel kokku 12 Covid-19 vaktsiini, millest ainult kolme tohib toime panna 12 ja vanemate laste kallal, ja suurem hulk inimesi on seal saanud normaalse-, mitte eksperimentaalse geene mõjutava vaktsiinisüsti.
Kuigi väljavaated on lootusrikkad ja pandeemiasobimusele ning "sõprusele" kulutatud aur läheb tühja, tuleb siiski peljata hullemat. Arvestama peab asjaoluga, et isegi säherduse mõtte peale tulemine on niivõrd rumal ja eluvõõras, et see nõuab agressiivsemat sorti tähelepanu juhtimist. Maailma rahvatervisetööstus ja poliitikud on Covidi ajal totaalse võimu maitse suhu saanud ning võim on selline asi, mida niisama käest ei anta. Pandeemiasobimus ei jää kindlasti viimaseks poliitikute ja rahvatervisetööstuse totaalse võimu haaramise katseks.