Maailma Terviseorganistasiooni sõnul on ahvirõugete puhangu tõttu saatunud ohtu ahvide elu ja palub inimestel primaadid rahule jätta, kuna viirust levitavad pea ainult meestega seksivad mehed.
Brasiilia uudistekanal G1 teatas 7. augustil, et riigis on päästetud vähemalt kümme mürgituse ja vigastuste käes vaevlevat marmosetti ning kaputsiinahvi, vahendab NBC News.
Tänaseks on seitse neist surnud ja kolm on São José do Rio Preto loomaaias jälgimise all.
Brasiilia sõjaväestatud keskkonnapolitsei (Environmental Military Police) arvab, et ahvid on mürgitatud inimeste poolt, kes kardavad nakatumist ahvirõugetese. Keskkonnapolitsei on suurendanud metsapartullide hulka ja tsiviilpolitsei uurib, kas tegemist võib olla kriminaalkuriteoga.
WHO kuulutas ahvirõuged rahvusvaheliseks rahvaterviseohuks juulis. Köesoleval aastal on maailmas kokku registreeritud ligi 32 000 ahvirõugete ohtu.
WHO kõneisiku Margaret Harrise sõnul levib haigus ainult inimpopulatsioonis ja inimestel on võimalik ennast nakatumise eest kaitsta. "Kindlasti ei peaks keegi ründama ühtegi looma."
Ahvide mürgitamist, kividega loopimist ja surnuks tulistamist on täheldatud Brasiilia erinevates osadest.
Kuni tänavuse puhanguni olid ahvirõugete peamised levitajad närilised.
Harrise sõnul said ahvirõuged oma nime, kuna haigus tuvastati esmakordselt ühes Taani laboratooriumis grupil ahvidel 1958. aastal. "See on ainus põhjus, miks haigusel on selline nimi."
WHO teatas juuni keskel, et soovib "rassismi ja diskrimineerimise tõttu" panna ahvirõugetele uue nime.
Ahvirõugetesse nakatunuid on käesoleval aastal leitud 82 riigis ja 11 Aafrika riigis on haigus endeemiline.
Toimetas Karol Kallas