Maailma äriajakirjanduse ühes mõjukamas väljaandes Wall Street Journalis ilmus 19. septembril ülevaade, kuidas Euroopa Liit üritab digiteenuste määruse kaudu piirata Ameerika Ühendriikide sõnavabadust.
Wall Street Journali (WSJ) arvamusartikkel algab tõdemusega:
"Ameerika Ühendriikide sõnavabadusel on vaenlaseid nii välis- kui kodumaal. Üheks kõige hirmutavamaks neist on Euroopa Liit, mille digiteenuste määrus sisaldab märkimisväärseid võimuvõtteid ilmavõrgus avaldatud sisu tsenseerimiseks. 3. septmebril toimunud kongressi õiguskomisjoni kuulamisel paistis, et ühelegi seaduseandjale ei meeldinud Brüsseli ees kummardamise mõte, kuid digiteenuste määruse rahvusvaheliste püüdluste nurjamine nõuab valvsust."
WSJ kirjeldab, kuidas digiteenuste määrus (DSA) survestab Ameerika Ühendriikide tehnoloogiaettevõtteid rakendama juhul, kui need soovivad tegutseda ja näidata oma platvormide sisu Euroopa Liidu liiduvabariikides, ühesugust eurokraatide nõudmistele vastavat tsensuuri nii Liidus endas, Ühendriikides kui üle maailma. Säherdune nõudmine on vastuolus Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese paranduse ehk sõnavabaduse klausliga.
2024. aasta augustist kehtima hakanud DSA alusel, kui näiteks ühismeedia platvormid ei kuula eurokraatide sõna, saab esimesi karistada "kahjuliku sisu" levitamise eest üüratute trahvidega, mis võivad ulatuda kuue protsendini platvormide aastakäibest. Mis on "kahjulik sisu" ehk vihakõne, väärteave ja muu sarnane, määratlemine toimub ainult eurokraatia peades ja tegemist on hämara protsessiga. Mis omakorra loob olukorra, kus Google'il, Metal, X-il ja teistel ühismeedia platvormidel on mõistlikum piirata kasutajate sõnavabadust pigem ennatlikult ning pigem rohkem kui vähem.
Eriti paistab Euroopa Liidus parema poliitilise sisu tsenseerimisega silma Prantsusmaa ja WSJ sõnul on EL tsensuuriüritus osa laiemast maailma ilmavõrgu sisu kontrollimise püüdlustest.
Ameerika Ühendriikide kongressi õiguskomisjon avaldas 25. juulil 145-leheküljelise aruande: "Välismaine tsensuurioht: kuidas Euroopa Liidu digiteenuste määrus loob ülemaailmse tsensuurikohustuse ja rikub Ameerika Ühendriikide sõnavabadust".
Aruande kokkuvõttes juhitakse muuhulgas tähelepanu:
"Õiguskomisjon uurib kuidas ja millise määrani välisriikide seadused, regulatsioonid ja õiguslikud korraldused kohustavad, sunnivad elik mõjutavad ettevõtteid tsenseerima kõne Ameerika Ühendriikides. Järelvalvemenetluse käigus nõudis komisjon tehnoloogiaettevõtetelt välja sõnumivahetuse välismaiste tsensoritega üle maailma. Vastavalt osutatud nõudmistele üle antud dokumendid näitavad, kuidas Euroopa Liit kasutab digiteenuste määruse (DSA) nimelist seadust tsensuuritööriistana. Euroopa Liit väidan, et DSA kehtib ainult Euroopas ja selle sihtmärgiks on ainult kahjulik elik ebaseaduslik sisu. Mõlemad väited ei ole täpsed. Avalikustamata dokumendid paljastavad, kuidas Euroopa Liidu järelvalveorganid kasutavad DSA-d:
- tuumik-poliitilise sisu, mis ei ole ei kahjulik, ega ebaseaduslik, ründmaiseks ja
- platvormide, peamiselt Ameerika Ühendriikide ühismeedia ettevõtete, survestamiseks, et need muudaksid oma ülemaailmse sisu modereerimise poliitikaid vastavalt Euroopa Liidu nõudmistele. Lihtsamalt öeldes piirab DSA Ameerika Ühendriikide ilmavõrgu sõnavabadust.
DSA näol on tegemist Euroopa Liidu kõikehõlmava tsensuuriseadusega. See võeti vastu 2022. aastal ja selles nõutakse, et maailma suurimad ilmavõrgu platvormid, nagu TikTok, X, YouTube, Facebook ja Instagram peavad tuvastama ja "tõkestama" oma lehekülgedel "süsteemiseid riske", sealhulgas "eksitavat ja petlikku sisu" ja "väärteavet", "mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele ning avalikule julgeolekule" (Artikkel 34:c), "vihakõne" ja "teave, mis ei ole ebaseaduslik" (§84). "Väärteabe", "vihakõne" ja muu kõne ohu "tõkestamiseks" nõutakse platvormidelt kasutajate sisu tsenseerimist. Valitsused, sealhulgas Euroopa Liit, kasutavad oskussõnu "väärteave" ja "vihakõne" relvana oma poliitiliste vastaste ja valijate kriitika, sealhulgas meemide ja muu satiiri vormide tsenseerimiseks."
Lisaks "valimisprotsesside" mõjutamisele on "süsteemse riskina DSA-s veel välja toodud "mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju seoses soolise vägivalla, rahvatervise kaitse ja alaealistega ning rasked negatiivsed tagajärjed isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule" (Artikkel 34:d).
Aruande tutvustuses osutatakse lisaks, et DSA põhine tsensuur on suuresti ühepoolne ja pea alati suunatud ainult poliitiliste konservatiivide vastu.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump andis hiljuti mõista, et kui Euroopa Liit DSA-d ei tühista, siis tähendab see Euroopa Liidus toodetud kaupadele vähemalt 35 protsendilisi tollimakse.
Mike Benz leidis 2024. aastal mõttekoja Heritage Foundationi korraldatud USA valitsuse relvana kasutamise sümpoosiumil (mõtteavaldus algab ca 1:36), et DSA ei ole niivõrd Euroopa Liidu, kuivõrd NATO riikide sõnavabaduse piiramise seadus, mille kaudu üritatakse Ameerika Ühendriikide elanikele kaudsemate vahenditega tsensuuri kehtestada.
Benzi arvates läheb DSA kaugemale tavalistest Euroopa vihakõneseadustest ja sellega loodi "uus väärteabe väljajuurimise tööstus". Benz lisab, et "need inimesed, kes on DSA kehtestamise taga, on samad inimesed, kes rajasid 2020. aasta [Ameerika Ühendriikide] presidendivalimiste [õiguspärasuse kriitika] tsensuuriaparaadi.
Euroopa Liit ja selle liiduvabariigid on suuremas osas Ameerika Ühendriikide süvariigi satraapkonnad. Seda tõestab fakt, et Euroopa Liit on valmis sõlmima küll alandava kaubandusleppe, kuid "lipulaeva seaduse" DSA eest ollakse valmis võitlema lõpuni.
Sõnavabadus on üks alus-inimõigus ja demokraatliku süsteemi nurgakivi, ilma milleta pole teised õigused võimalikud.
Toimetas Karol Kallas