Lipp ja tõrvik EKRE tõrvikurongkäigus. Foto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix

Brüsselis toimunud terroriaktide järgsel ajal korraldatud uuringu andmetel on Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tõusnud 19-protsendilise toetusega kolmandaks Keskerakonna ja Reformierakonna järel.

Turu-uuringute AS küsitles 22.–28. märtsini Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 1000 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas. Eesmärgiks oli saada ülevaade inimeste arvamustest Euroopa migratsioonikriisi kohta, kuid samuti küsiti vastajatelt nende erakondlikku eelistust. Uuringust selgus, et Keskerakonda toetas 26%, Reformierakonda 20% ja EKRE-t 19% valijatest. Vabaerakonna ja SDE toetus oli 11% ning IRL-ile annaks hääle 7% valijatest.

Kui märtsikuu Turu-uuringute Omnibussi-uuringu põhjal oli EKRE toetus veel 13%, siis näitab viimane küsitlus EKRE toetuse hüppelist kasvu väga lühikese perioodi jooksul. Ainult pisut hiljem tehtud küsitluse järgi on EKRE toetus tõusnud 6% võrra ning antud erakonda valiks 19% valimisealistest kodanikest. Enne Brüsseli sündmuseid läbi viidud uuringus toetas Keskerakonda 25%, Reformierakonda 23%, SDE-d 13%, Vabaerakonda 12% ning IRL-i 6% valimisealistest kodanikest.

"EKRE on veebikeskkonnas läbi viidud küsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost-näkku meetodil läbi viidud omnibussküsitlustes. Ehkki veebiküsitlus tagab valimi sotsiaal-demograafilise esinduslikkuse, on veebipaneeli liikmed poliitikast keskmisest enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga ning need tunnused on iseloomulikud ka EKRE valijatele. Kuna aga ülejäänud erakondade toetusprotsent erineb suhteliselt vähe 1.–20. märtsini läbi viidud omnibussküsitluse tulemustest, võib EKRE toetuse kasvu hinnata üsna tõepäraseks – seda enam, et tavaliselt saab veebiküsitlustes keskmisest kõrgema tulemuse ka Reformierakond, mille toetus on selle küsitluse tulemuste põhjal hoopis langenud," kommenteeris küsitluse tulemusi Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk.

Meeste ja naiste eelistuste puhul paistab silma, et SDE-d toetab 16% naistest ja vaid 6% meestest, samal ajal EKRE-t toetab 13% naistest ja 26% meestest. Teiste erakondade puhul soo järgi suured erinevused puuduvad. "Kuigi Sotsiaaldemokraatide toetajate seas on tavapäraselt naisi rohkem, on nad selgelt kaotanud meessoost toetajaid. Brüsseli sündmustele eelnenud uuringus toetas SDE-d veel 11% meestest, samas naiste seas pole toetus muutunud. On märkimisväärne, et ühe erakonna toetajaskonnas on naisi ¾ ja mehi ¼," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse liige Art Johanson.

"Erakondade toetuse sooline polariseerumine tuli ilmsiks juba veebruaris toimunud elanikkonna küsitluste tulemusi analüüsides," ütles Juhan Kivirähk. "Naiste osakaal oli nii veebruaris kui ka märtsis keskmisest oluliselt suurem Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna toetajaskonnas ning mehed domineerisid Vabaerakonna, EKRE ja IRL-i pooldajate hulgas. Seekordses küsitluses on meeste dominant säilinud vaid EKRE valijaskonnas."

"Julgen arvata, et EKRE on võitnud enda poole meessoost valijaid pigem seniste IRL-i ja Vabaerakonna poolehoidjate seast," arutles Kivirähk.

Keskerakonna toetus põhineb peamiselt venekeelsel valijaskonnal, neid toetab 80% venelastest. Eestlaste seas on kõige populaarsemad Reformierakond 24% ja EKRE 23%. Vabaerakonna, SDE ja Keskerakonna toetus on eestlaste seas võrdselt 12% ning IRL-i toetus 8%.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

EKRE esimehe Mart Helme kommentaar:

"Mõnele meeldib väita, et meie toetust on tõstnud Brüsselis plahvatanud pommid. Nad eksivad. Meie toetus kasvab, sest inimese näevad: ainult meie erakond ajab poliitikat, et Eestis ei hakkaks kerkima mošeed ja plahvatama pommid," ütles Mart Helme meediale saadetud kommentaaris.

"Meie toetus kasvab, sest valitsuserakonnad on alustanud solidaarsuse sildi all ja hädavalesid appi võttes kvoodipagulaste maaletoomist, mida võib pidada hiiliva islamiseerimise alguseks Eestis.

Üha enamatel inimestel on selge, et Eesti ja Euroopa on saanud lisaks Venemaale uue ohuallika, milleks on rändekriis ja ususõda. Aga meie ministrid – eelkõige Rõivas, Pevkur, Tsahkna ja Kaljurand – elavad jätkuvas eituses ja viljelevad lühinägelikku poliitikat, mis ohustab pikemas perspektiivis Eesti ja rahva elujäämist.

Nüüd, kui me oleme toetuselt kolmas erakond Eestis, ei tee me endale illusioone. Võime arvestada, et valitsuspoliitikute ja vasakpoolsete ajakirjanike rünnakud meie erakonna vastu muutuvad veelgi jõhkramaks ja valelikumaks. Teiseks nende taktikaks on meie poliitiliste seisukohtade teadlik ignoreerimine, et meid debatist eemale hoida. Meie edu üritatakse takistada kõigi võimalik vahenditega.

Valimisteni on küll mitu aastat, kuid 19% toetuse pealt on meil alust nõuda valitsusremonti või erakorraliste valimiste ellukutsumist. Valitsuserakondade populaarsus on juba praegu väiksem kui opositsioonierakondadel."