Juhtkiri: selge mõistus ja pahempoolsed äärmuslased

Sooideoloogia valguses pole see enam nali: kas konservatiivsus või kirurgiline sekkumine. Foto: Bigstock

Pahempoliitikute haiglane jutt sooidentiteedi voolavusest ja Ossinovski plaan võimaldada inimestel kaks korda aastas oma sugu vahetada tuleb välja naerda ja sohu hääletada. Pahempoolne äärmuslus ja ideoloogiline soovmõtlemine ei tohi domineerida terve mõistuse poolt tunnetatud elementaarsete moraaliprintsiipide üle, leiab Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas. 

Filosoofia ajaloos on kuulsaks saanud briti filosoofi George Edward Moore’i välismaailma tõestus. Astumaks vastu skeptitsismile ja terve mõistuse vastastele mõttesuundadele, tõdeb Moore oma 1939. aastal kirjutatud essees “Välismaailma tõestus” (Proof of an External World), et välismaailma olemasolus võib veenduda väga lihtsal meetodil: tuleb tõsta üles oma käsi, seejärel teine käsi, veenduda nende olemasolus ning tõdeda, et vähemalt kaks välismaailma objekti on olemas. Sellest tõsiasjast järeldab Moore, et välismaailm tervikuna on olemas.

Laskumata Moore’i välismaailma tõestuse loogilistesse või filosoofilistesse järeldustesse, tuleb tunnistada, et Moore’i inglaslikult humoorikas lähenemine kujutab endast terve mõistuse majakat ja seda eriti olukordades, kus on aset leidnud ideoloogiatest või hämaratest mõttesuundadest tingitud selge mõistuse varjutus.

Moore’iga sarnaselt võiks välismaailma olemasolu tõestada ka 6-aastane laps või külakooliharidusega kodanik. On selge, et argiteadvuse tunnetusteoreetilised eeldused – kui uks on kinni, tuleb edasi liikumiseks see enne avada, mitte kahelda selle olemasolus; kivi ja tooli otsa ei maksa komistada jne – on vajalikud kõigile, kirjaoskamatust külamehest ülikooli filosoofiaprofessorini, kes oma arvukates kirjutistes eitab mateeria olemasolu.

Analoogilist rolli Moore’iga peavad tänapäeva pahemale kaldunud ideoloogilises kliimas etendama konservatiivsed jõud. Mida teha olukorras, kus kahtluse alla seatakse elementaarsed tõed nagu inimeseks nimetatud liigi jagunemine kaheks erinevaks bioloogiliseks sooks, abielu mõistmine mehe ja naise vahelise liiduna, riikliku iseseisvuse ja rahvusliku kestvuse baasprintsiibid? Mida teha, kui Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski õigustab riigikogu puldis silmagi pilgutamata seadusemuudatust, millega võimaldatakse igale Eesti kodanikule de jure soomuutust, ja seda kuni kaks korda aastas?

Kuidas reageerida, kui vabariigi valitsuse liige Ossinovski teatab, et “etniline rahvusriik ei ole utoopia, vaid ohtlik ja ebainimlik düstoopia” ning talle sekundeerib Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris, et tema “meelest on üldjoontes igati mõistlik jutt, et rahvusriik on igand ja kuulub lammutamisele”?

Kuidas reageerida, kui sotsid ja muud pahemliberaalid sõimavad kõiki, kes nendega nõus ei ole, äärmuslasteks, olgugi, et küsitlused näitavad rahva enamuse selget vastuseisu kooseluseadusele ning hiljuti teostatud uuringu kohaselt peab eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade Eesti Vabariigi põhieesmärgiks kokku 90% küsitletutest?

Mida teha, kui häälekas ja radikaalne vähemus sõimab äärmuslasteks suurt enamust, kes elementaarsetele tõdedele pole selga pööranud ja on säilitanud selge mõistuse?

Tuleb teha seda, mida tõelised konservatiivid on alati teinud – tunnistada veel selgemalt ja avalikumalt tõeseid printsiipe ja koonduda radikaalse äärmusluse vastu tervest mõistusest lähtuvate argumentidega. Pahempoolne äärmuslus sotside ja liberaalide esituses tuleb välja naerda ja vilega lavalt minema saata. Aitab ebasündsast karglemisest ja udujutu ajamisest!

Kes on veendunud, et perekond pole mehe ja naise abielule rajatud liit, tehku oma eraelus vastavad korrektuurid. Kes soovib sugu vahetada, pöördugu vastava ala professionaali poole, ent ärgu põhjendagu oma avantüüri haiglase sooideoloogia doktriinidega ning ärgu tuletagu sellest üldist moraalset ja juriidilist põhimõtet. Kes on veendunud oma teoorias, et välismaailma pole olemas, võib silmad kohe kinni siduda ja sukelduda tööpäeva lõpus jalakäijana Liivalaia tänava autoliiklusesse.

Meie aga, kes me seda kõike teha ei taha ja kes me oleme veendunud üldkehtivate moraalsete ja füüsiliste seaduspärasuste olemasolus, tõstame oma käed üles ja hääletame haiglast juttu ajavad pahempoliitikud sohu. Sellest on pakkunud eelmaiku möödunud aasta kuulsad hääletused ja suure tõenäosusega jätkub see tendents ka alanud aastal nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas üldisemalt.

Selle nimel töötab ka Objektiivi toimetus, ühemõtteliselt ja ilma igasuguse valehäbita!

Palun aidake meie portaalil kasvada ning toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!