Möödunud laupäeval Douma linnas väidetavalt aset leidnud rünnakut keemiarelvadega ümbritseb palju küsimusi, kuid mõned asjad on selle puhul siiski selged.

Esiteks on seda sündmust puudutavad väited ajalehe The Wall Street Journal [1] ja Briti välisministeeriumi [2] kohaselt „tõendamata“ ning USA välisministeeriumi [3] kohaselt „kinnitamata“. Lisaks nenditi ajalehes New York Times, et „väiteid pole võimalik sõltumatult tõendada,“ [4] ning uudisteagentuur The Associated Press lisas, et „väiteid ei olnud võimalik sõltumatult tõendada.“ [5]

Teiseks pole The Wall Street Journali kohaselt „selge, kes rünnaku sooritas“ [6], isegi kui lähtuda eeldusest, et rünnak üldse sooritati.

Kolmandaks, „kinnitamata fotod ja videod“ [7], mis moodustavad (kinnitamata) tõendusmaterjali tuuma, on valmistatud kahe rühmituse poolt, kelle huvides on koletuste fabritseerimine, et tõmmata USA veel sügavamalt Süüria konflikti. Mõlemad rühmitused, White Helmets (Valged Kiivrid) ja Syrian American Medical Society (Süüria-Ameerika Meditsiiniühing), on rahastatud Lääne valitsuste poolt [8], mis püüdlevad avalikult režiimimuutuse poole Süürias, mistõttu on nende huvides humanitaarse ettekäände loomine, et õigustada nende sekkumise laiendamist riigis. Lääne valitsuste poolt rahastatud Valged Kiivrid ja Süüria-Ameerika Meditsiiniühing on liitlassuhetes valitsusvastaste džihadistidega ning tegutsevad aktiivselt ainult „opositsiooni poolt kontrollitud aladel.“ [9] Ka nende näol on tegemist osapooltega, kellel on oma selged huvid.

Neljandaks paljastas The New York Times kaudselt võimaliku motivatsiooni, mis võib neil kahel rühmitusel olla koletute fabritseeritud lugude esitamiseks. „Uus kinnitatud keemiarünnak Süürias,“ kirjutas ajaleht, „tekitaks dilemma president Trumpi jaoks, kes … hiljuti ütles, et soovib USA lahkumist Süüriast.“ [10]

Trumpi hiljutised mõtteavaldused USA sõjalise okupatsiooni lõpetamisest umbes ühel kolmandikul Süüria territooriumist, sealhulgas riigi kõige rikkalikemal naftaväljadel, leidsid kiiresti vastuseisu Pentagoni poolt, mida juhib USA kaitseminister Jim Mattis. USA president oli vastumeelselt nõus okupatsiooni jätkumisega, juhul kui see lõppeb kuude, mitte aastate jooksul.

Koletuse fabritseerimine avaldaks Trumpile survet USA okupatsiooni pikendamiseks määramata ajani ning võib eskaleeruda USA sõjaliseks sekkumiseks Süürias – seda siis islamistlike mässajate, nende valgekiivritest ja Süüria-Ameerika Meditsiiniühingust liitlaste ja USA sõjakavandajate suureks rõõmuks.

Kui kavatsus on selline, siis tundub, et manööver oli edukas. Trump reageeris Twitteris tõendamata (ja tõendamatule) väidetele Süüria presidenti Bashar al-Assadi „elajana“ dehumaniseerides, kes oli USA presidendi sõnul vastutav „humanitaarkatastroofi põhjustamises ilma igasuguse põhjuseta.“ See, et USA välisministeerium tunnistas, et väited olid tõendamata, ei suutnud „puusalt tulistavat“ Trumpi ohjeldada.

Lahingutegevus Doumas, 7. aprill 2018. Foto: Scanpix

Viiendaks oleks Süüria valitsuse poolne keemiarünnak ilmselgelt endale jalga tulistamine, mistõttu tundub see äärmiselt ebatõenäoline. Süüria Araabia armee on Ida-Ghoutas kindla võidu äärel. Miks peaksid nad oma edusammud loovutama, andes USAle ettekäände oma sõjalise sekkumise jätkamiseks Süürias, pärast seda, kui Trump on andnud märku oma soovist USA väed Süüriast välja viia?

Kuuendaks on raske näha, kuidas keemiarelvade kasutamine saaks Süüria Araabia armee jaoks kuidagi kasulik olla. Süüria sõjaväel on rohkem surmavaid konventsionaalseid viise tapmiseks kui keemiliste ainete kasutamine, mille mõju on ettearvamatu ning ulatus tavapäraselt väike. Kõikide väidetavate Süüria keemiarünnakute puhul on ohvrite väidetav arv alati väiksem sellest, mida oleks lihtne saavutada õhurünnaku ja suurtükitule abil. Miks peaks Süüria valitsus siis kasutama suhteliselt ebatõhusaid keemilisi relvi ning looma ettekäände USA jätkuvaks sekkumiseks, kui saaks kasutada surmavamaid konventsionaalseid relvi, ületamata seejuures punast joont?

Seitsmendaks kätkeb Süürias kasutavate keemiarelvade ümber käiv diskursus implitsiitselt eeldust, et Süüria valitsusel on need üleüldse olemas, vaatamata sellele, et riik tegi juba aastate eest koostööd Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga nende elimineerimiseks.

Viimaks esitatakse Süüria valitsusele regulaarselt süüdistusi keemiarelvade kasutamise pärast ning kuigi läbi pideva korrutamise on need süüdistused moondunud käibetõdedeks, on kõik need süüdistused endiselt tõendamata. Jim Mattis tunnistas seda ka 2. veebruaril peetud pressikonverentsil.

Küsija: Lihtsalt selleks, et veenduda, et sain teist õigesti aru: te väidate, et on tõenäoline, et nad on seda kasutanud ning te otsite asitõendeid? Kas te ütlesite seda?

Minister Mattis: … Meil puuduvad selle kohta asitõendid … me otsime selle kohta tõendeid….

Küsija: Seega te ei pidanud silmas tõenäosust – te ei kirjelda seda kui tõenäosust? Ma mõtlesin, et kasutasin – teie kasutasite seda sõna; ilmselt sain ma teist siis valesti aru.

Minister Mattis: Noh, eksisteerib kindlasti rühmitusi, kes on seda kasutanud. Nii et nad arvavad, et eksisteerib tõenäosus, seega me otsime asitõendeid.

Küsija: Seega eksisteerivad usaldusväärsed asitõendid selle kohta, et nii sariini kui ka kloori –

Minister Mattis: Ei, mul pole asitõendeid, mitte konkreetselt. Mul pole tõendeid.

Mida ma öelda tahan, on, et teised – et kohapeal olevad rühmitused, valitsusvälised organisatsioonid, kohapeal olevad võitlejad on öelnud, et sariini kasutati. Seega me otsime asitõendeid. Mul pole tõendeid, ei usaldusväärseid ega ebausaldusväärseid. [11]

Tõendite mitteleidmine ei tähenda veel, et neid ei võiks üldse eksisteerida, kuid samas ei tõenda nende puudumine ka süüd. Igasugune tõendite puudumine koos poliitilise kontekstiga, mis soosib valeväidete esitamist, viitab sellele, et viimased väited keemiarelvade kohta – nagu ka kõik eelneva – on parimal juhul kaheldavad.

[1] Raja Abdulrahim, “Dozens killed in alleged chemical-weapons attack in Syria,” The Wall Street Journal, 8. aprill 2018.
[2] Ben Hubbard, “Dozens suffocate in Syria as government is accused of chemical attack,” The New York Times, 8. aprill 2018.
[3] Hubbard.
[4] Hubbard.
[5] Zeina Karam ja Philip Issa, “Syrian rescuers say at least 40 people killed in eastern Ghouta has attack,” The Associated Press, 8. aprill 2018.
[6] 8. aprill
[7] Abdulrahim, 8. aprill
[8] Raja Abdulrahim, “Syria airstrikes hit hospitals in rebel territory,” The Wall Street Journal, 5. veebruar 2018; Louisa Loveluck ja Erin Cunningham, “Dozens killed in apparent chemical weapons attack on civilians in Syria, rescue workers say,” The Washington Post, 8. aprill 2018.
[9] Abdulrahim, 8. aprill; Abdulrahim, 5. veebruar.
[10] Hubbard.
[11] Minister Mattise pressikonverents Pentagonis, kaitseminister James N. Mattis, 2. veebruar 2018.

Artikkel on algselt ilmunud autori blogis. Tõlkis Martin Vaher.

Päisefoto: Bigstockphoto.com

Süüria kodusõda ja ideoloogilised manipulatsioonid meedias

 

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!