Hiljuti võtsid 101 avaliku elu tegelast sõna Rail Balticu vastu ja nõudsid pöördumises, et Rail Balticu rajamine kavandatud kujul tuleb peatada. Üks allakirjutanutest oli ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, kes selgitas Objektiivile, millised on Rail Balticuga seonduvad peamised probleemid.
Toomas Kiho hinnangul on Rail Balticu rajamisel kaks peamist probleemi. "Üks on see, et ta muudab jäädavalt Eesti maastikku ja ökoloogilist keskkonda, ja teine on tema rahanduslik ja majanduslik koormus, mille ta paneb aastateks meie peale," sedastab Toomas Kiho.
Akadeemia peatoimetaja väljendas lootust, et meie poliitiline ladvik mainitud kitsaskohtadega siiski arvestab.
"On ju 101 inimest Riigikogus, keda on valinud sinna rahvas ja kellel on rahva mandaat. Kuidagi peavad nad rahva arvamusega toime tulema, sest need 101, kellel pole mitte mingisugust mandaati ja kes tunnevad muret Eesti kestmise ja säilimise pärast, on pöördunud avalikkuse poole, et alustataks tegelikku keskustelu sellel teemal, millist ühendust meil Euroopaga vaja on" selgitab Kiho ja lisab, et keegi ei vaidlusta ühenduse vajadust Euroopaga.
Mida peaks Rail Balticuga praegu tegema?
"Kui kasutada vastvalitud ja ametisse astunud presidendi sõnu, siis oleks õige, kui on võimalus, asjad uuesti üle kalkuleerida," võtab Toomas Kiho teema kokku.
Avaliku elu tegelaste pöördumises soovitakse Rail Balticu projekti peatamist sellisel kujul, nagu seda parasjagu planeeritakse.
"Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.
Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad üle vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad raha ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele," seisab 101 avaliku elu tegelase pöördumises.
101 avaliku elu tegelase hinnangul on kiire raudteeühendus Euroopaga võimalik sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil, kui seda praegu kavandatakse.
"Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõuna suunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks," pakuvad avaliku elu tegelased oma pöördumises välja ühe võimaliku lahendusena.
Pöördumisele allakirjutanute seas on teiste seas Tõnis Mägi, Andres Tarand, Jaak Jõerüüt, Jaan Kaplinski, Mihkel Kunnus, Fred Jüssi, Tõnis Lukas, Leelo Tungal ja Erkki-Sven Tüür.