Saatesarja "Vestlused Einar Laignaga" kaheksandas saates arutlevad teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna ning saatejuht Indrek Petersoo riigi teemadel, käsitledes mõisteid "iseseisvus", "vabariik", "vaba riik" ja "demokraatia".
Laigna tõdemuse kohaselt peavad inimesed igapäevaselt vabariigist rääkides üldjuhul silmas asjaolu, et "vabariik" on olemuselt vaba riik kuna ei allu ühelegi teisele riigile.
"Aga kas see on päris nii? Millal tuli see sõna kasutusele uusaja Euroopa ajaloos ja mida see tähendab? Prantsuse revolutsiooni järel kuulutati välja vabariik, mis sai "vabaks" kuningavõimust ja kirikust. See näitab asja teises tähenduses ja valguses. Samamoodi on "demokraatia" eelkõige rahva võim. Tekib küsimus kuidas rahvas oma võimu teostab ning kas rahval on õigus näiteks rahva vaenlasi kahjutuks teha," arutles Laigna.
"Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on riigivõimu kandjaks rahvas. Me oleme lugenud ühe teise riigi põhiseadusest, et võim kuulub rahvale, kuid Eesti Vabariigis on rahvas võimu kandja. Kuulumine ja kandmine on eesti keeles erinevad sõnad ning neil on erinev tähendus. Kujutame ette, et maas lebab kohver. Isand tuleb ja ütleb, et see kohver kuulub talle ning käsib teenril seda kanda. Sellise näite läbi võib juba mõista kuidas süsteem töötab ning mis laadi see vabariik on," lisas saatekülaline.
Head vaatamist ja viljakat kaasamõtlemist!