SAPTK poolt korraldatud meeleavaldus vaba ühiskonna kaitseks möödus edukalt. Üritusel jäi mitmete esinejate kõnedest kõlama sõnum ühtsusest ja vajadusest lõpetada ühiskonna lõhestamine.
Side- ja radariohvitser, üle 13-aastase tegevteenistuse staažiga ja nüüd kaitseväest vallandatud kapten Karl Kalamees tõdes, et tema esialgne kõne oli kümme lehekülge pikk. "Aga käsu täitmine on nii veres, et kui Varro ütles, et tõmba kokku, siis tõmbasin kokku," muigas ta.
Kalamehe sõnul vabastati ta oktoobri keskel teenistusest põhjendusega, et mees ei vasta enam tingimustele. "Tegelik põhjus on teada. Olen töötu, kaotasin oma elukutse ja ülestöötatud karjääri riigi ja rahva vabadusi kaitsvas organisatsioonis, muuhulgas eripensioni," tõdes ta.
Kalamees on enda sõnul tänulik abikaasale, kes püsis perekonna toimetulekuga riskides vankumatult mehe vaba valikut toetavana. "See on näide naistele omasest erakordsest empaatia- ja vastupanuvõimest," sõnas kaitseväelane.
Kalamehe sõnbul on Eestis vere hinnaga välja võideldud kõigi õigus iseolemisele. Tema sõnul neid õigusi aga enam ei austata ja tunne on säärane, justkui oleks mingi kurjus pääsenud liikvele. "Teame, et kaitsevägi ja paljud teised organisatsioonid ei ole pahatahtlikud. Seal töötavad head ja kodumaa armastust väärtustavad töökad professionaalid. Isegi vahetud ülemad ei vaadanud minu poole halvakspanevalt – pigem tuli sõbralik patsutus õlale ja toetus, et olen jäänud oma põhimõtetele kindlaks," sõnas ta.
Kalamehe sõnul ei saa ta kaitseväes toimuvas süüdistada kedagi isiklikult, sest kavatsused on olnud üllad – säilitada toimepidevus, sest vaktsineeritud ei pea jääma isolatsiooni. "Aga see, kuidas kõik välja kukkus, on olnud alavääristav. Siia tulnute kohus on kuulutada tõde ja õigust – tuleb öelda tõde välja. Täna on hulk kaitseväelasid töötud, kuidas sellest hoolimata armastame kõik oma riiki. Täna ja vajadusel järgmistel meeleavaldustele ütleme välja – elagu vaba Eesti!" lõpetas ta oma kõne.
Ettevõtja Elvis Braueri sõnul on piirangud rikaste lõbu. "Absoluutses vaesuses elab üle 30 000 inimese. Peaaegu iga hääbuvat ühiskonda iseloomustav näitaja on tõusutrendis. Piirangute ja seeläbi reaalmajanduse hävitamise tõttu jääb maailmas tööst ilma üle 150 miljoni inimese. Pandi kinni tarneahelad, sunniti pankrotti ettevõtted," tõdes ta.
Braueri sõnul ei nõua protestijad midagi juurde, vaid keelduvad senistest õigustest loobumast. "Hiir tapetakse kahuriga ja kahju tehakse kordades rohkem, kui kasu. Suitsiidikatsed noorte seas – 11-15 suitsiidikatsega noort iga kuu, iga viies laps on mõelnud enesetapule – oleme nende näitajatega absoluutses tipus," sõnas ta.
Braueri sõnul on näha, et väikesed kohvikud ja ettevõted tahetakse kinni panna. "Väikefirmad hävivad, tekkivad monopolid, raha teenimine muutub aina raskemaks. Inimesed jäävad sõltuvaks, aga Jeff Bezos ja teised tegelased on rikkamad kui kunagi varem. Metsa ja maad ostavad kokku välisinvestorid," tõdes ta.
Ajakirjanik Rodion Denissov leidis, et valitsus mitte ei valmistunud uueks koroonalaineks haiglate voodikohtade lisamise ja meditsiinitöötajate koolitamisega, vaid pakub välja vaid uusi keelde ning esitab hulka ühiskonnast justkui riigivaenlastena. "Oleme 30 aastat üles ehitanud vaba Eestit ja harjunud sellega, et otsuseid võetakse vastu alles pärast arutelu. Nüüd aga kehtestatakse keelde valitsuse poolt rahva enamiku tahet arvestamata. Valitsus peab iga otsust põhjendama ja vastutust võtma. Kui tahate vaktsineerimist, looge vaktsineerimiskahjustuste fond, jaa kui inimene ei taha vaktsineerida, andke talle vabadus ise otsustada. Valikuvabadus, sõnavabadus, vabadus elada seaduste järgi – just need on Eesti tuleviku jaoks olulised," leidis ta.
Pianist Irina Zahharenkova tõdes, et poleks uskunud, et elu teda sellisesse punkti toob. "Pole kogenud nii palju lõhestatust, ängi ja hirmu. Oleme pea kaks aastat elanud hirmu sees. Keegi kardab rohkem haigust, teine vaesust, üksindust. Võib tunda, et see eraldab meid, aga selle taga on ju meid kõiki ühendav asi – soov elada õnnelikku elu. Soov olla mõistetud, kuuldud ja armastatud," sõnas ta.
Zahharenkova sõnul on inimesi püütud lõhestada ja omavahel tülli ajada. "Ärme lähe sellega kaasa. Pole vahet, kas oleme vaktsineeritud või mitte, oleme ju kõik inimesed," sõnas tugevalt liigutatud pianist.
Teaduses tema sõnul arusaamad muutuvad. "Mulle tundub, et kõige tähtsam on see, et meie tegevuse oleks rajatud millelegi, mis ei muutu ajas – inimlikud väärtused. Isegi kui on eriolukord või katastroof, ei tohi väärtusi kaotada. Isegi kui öeldakse, et ainult lühikeseks ajaks, või et pole muud vahendust. Aga vägivalla ja vaenuga pole kunagi ajaloos midagi head saavutatud," rõhutas Zahharenkova.
Ta soovis kohaletulnutele julgust mitte ainult rääkida, aga ka sisemist julgust usaldada oma südant ja südametunnistust. "Väga kerge on endas kahelda ja mõelda, et äkki keegi teine teab paremini. Mulle tundub, et kõige tähtsam on see, et me ei delegeeriks oma moraalseid valikuid kellelegi teisele," sõnas Zahharenkova.
Suure pere ema ja õpetaja Merje Tomson märkis, et eestlased on ikka olnud loodusrahvas, kes oskab oma tervise eest hoolitseda. "Nüüd on pandud meid selles kahtlema ja öeldakse, et oleme rumalad," tõdes ta.
Tomsoni sõnul on kolm tema last valinud oma erialaks meditsiini ning ta ise usub samuti teaduspõhisesse meditsiini. Enda sõnul põdes ta hiljuti koroonat võrdlemisi kergelt, olles mõne päeva haiguslehel, ning on nüüd immuunne. Ta tõdes, et on õpetajana keerulises olukorras. "Mida õpetan lastele, kes kasvavad hirmuühiskonnas, ja kelle vanematele ei anta võimalust tõestada, et nad on terved," sõnas Tomson, kes ei mõista enda sõnul, miks on vaja lapsi vaktsineerida. Ta soovis valitsuselt õiglasi ja empaatilisi otsuseid, mis kaitseks kõige nõrgemaid.
Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi rõhutas, et meeleavaldusele pole tulnud kokku vaktsiinivastased, nagu on meedia ning isegi valitsus püüdnud neid sildistada. "Muidugi pole me siin arstide ja meedikute ja nende siiraste pingutuste vastastena, vastupidi – neile kuulub meie siiras tänu. Aitäh, meediku ja arstid!" sõnas Järvi.
Küll aga seisavad meeleavaldajad tema sõnul vastu apartheidile ja sundvaktsineerimisele, sealhulgas laste sundvaktsineerimisele. Samuti on kokku tulemisel sügavam põhjus. "Aeg liigestest on lahti, nagu kõlavad Shakespeare'i Hamleti kuulsad read. Ühiskondlikud protsessid, mis käima on lükatud, on kurjakuulutavad. Kurjusel on kiire ja tal pole aega mängida demokraatia maskidega," sõnas Järvi.
Tema sõnul on näha, kuidas kodusoojuse kohale on kerkinud otsekui tehnokraatlik rauast Moolok, mis nõuab kuuletumist uuele religioonile. "Kuid seal, kus on pimedus, seal piisab vaid sädemest, et tema võimu murda. Kui sädemeid palju, tõuseb lõke, mis peletab pimeduse ka keset ööd," ütles Järvi.
Tema sõnul teadis ta kümne aasta eest koos Varro Vooglaidi ja teiste mõttekaaslastega Objektiiivi asutades, et ühiskonnas on plaanis sisse seada progressiivne ideoloogia. "Aga oli üllatus, et heidetakse maskid ja asutakse kehtestama täiesti tavalist ja banaalset diktatuuri ja apartheidi. Et kodanikuvabadusi hakatakse omandama regulaarse süstimise kaudu. Igal ajastul on oma võitlus," tõdes Järvi.
Ürituse lõpetanud Varro Vooglaidi sõnul olid tema emotsioonid võrreldavad ainult laste sünniga. "Toimunud on midagi erakordset," sõnas ta rahva ees mütsi maha võttes. Vooglaid tänas nii rahvale esinenud lauljat Tõnis Mäge, korraldajaid ja turvameeskonda, aga ka politseid. Ta kirjeldas, kuidas talle hiljuti politseist helistati ja küsiti: "Kuidas saame teile kasulikud olla?" "Kui nii teostataks avalikku võimu, siis elaksime imelises riigis," sõnas SAPTK juhataja.
Vooglaidi sõnul võiks ürituselt jääda kõlama sõnum "hoiame kokku ja säilitame lootuse". "Näitame valitsusele, kes murdub esimesena – nemad või meie. Pea püsti ja selg sirge, kohtume taas," ütles ta.
Üritusel esinesid kõnedega ka Malle Pärn, Sven Kivisildnik, Karmen Pritson ja mitmed teised.
Fotode autor Tarvo Alev
Toimetas Jaanus Vogelberg