Jõulude eel sooviksin eestlastele püsimist, ja seda täiesti omakasupüüdlikult, sest just teie loodud riigis ma tahangi elada. Ma ei küsi – kas sellist Eestit ma tahtsin – sest ma tahtsin Eestit. Lihtsalt Eestit. Mida teevad Eestiks justnimelt eestlased. Teised, ka mina, aitavad või isegi segavad, aga teete ikka teie. Ma ei jääks oma äkilise iseloomuga moslemite maal ellu, ma ei jääks oma terava keelega Venemaal vabadusse, ma sureksin Ameerikas igatsuse, Belgias aga igavuse kätte. Ma pean iga natukese aja pärast minema Kõrvemaa metsadesse ja rabadesse, kirjutab Ivan Makarov.
Sa ei tohi teda vihata, sest see oleks rassism.
Ma vihkan teda selle eest, et ta on mats, aga mitte sellepärast, et ta on asiaat. No mis riik see küll on, kus võib vihata ainult valgeid?" – dialoog multifilmist „King of the Hill"
Jõulude lähenedes on paljude televaatajate jaoks aina suurenevaks probleemiks muutunud reklaamid. Kusjuures asi on mitte ainult nende kasvavas arvus, vaid põhiliselt ikka ilusate meloodiate ja liigutavate kujundite devalveerumises, kuna neid kasutatakse tihtipeale igasuguste mõttetuste ja liigsuse propageerimiseks.
Jah, jõulud on ammu muudetud ka aasta suurimaks tarbimispeoks, kuid see kristlik pidu on siiski kõigepealt pere- ja rahukeskne kõigi jaoks, isegi kui inimesed pole usklikud. Sest see on meie kultuuri lahutamatu osa.
Kohe kuulen sallivuslaste nördinud vastuväiteid: euroliidus soovitati jõulude nime kogunisti mitte mainida, ja ka meil Eestis elab inimesi, keda see sõna võib riivata… Ausalt öeldes jätavad mind sellised külaliste hingepiinad täiesti külmaks. Eestis elavad eestlased oma tavade järgi, omadele tulekski mõelda, mugavusmigrandid võivad arvata mida nad tahavad, ju siis neile see koht sobis, kui siia tuldi. Siin elavad ka venelased, ukrainlased, aga kus neid ei ole? Nad on samuti kristliku kultuuri inimesed, meil on palju ühist, v.a. kalendripühad ja ajalookäsitlus, sedagi mitte kõigi puhul.
Meil on viimasel ajal tavaks öelda, et Eesti Vabariigi pealinnas on võim venelaste käes. Et kõik linnajuhid on venelased ja nad valivad endale ka vastavad meeskonnad. Ei vasta tõele: tõenäoliselt on linnavõimus üksainus vene Ivan, ja sedagi volikogus, sedagi opositsioonis, sedagi asendusliikmena, sedagi ajutiselt.
Kusjuures venelased ja kõik teised „venekeelsed" on juba ammu aru saanud, et kui puht teoreetiline Venemaa sissetung annakski neile mõningat keelelist eelist, siis aafriklaste „rahumeelne" invasioon ainult võtaks, sest ka venelastel on palju „keskealisi valgeid mehi", kes „on kõiges süüdi", ja ka palju ilusaid naisi, keda võib ahistada ja rünnata. Venelased mahuvad oma valdavas enamuses meil siin juba äraleierdatud mõistete „rassistid" ja „homofoobid" alla, mida karjutakse meie alatu meedia poolt praegu eranditult eestlaste kohta, kes on tegelikult üsna vabameelsed ja vagad.
Ka õigeusklikud on kristlased, seega „uskmatud", keda võib… no ise teate. Et saaks pärast paradiisis mõnuleda, kus on väidetavasti veel lahedam, kui eurotoetuste kulul elades. Eestis ülipopulaarseid Venemaa telekanaleid vaadates saaks homoseksuaal šoki ja neeger läheks näost valgeks. Ega seal ei halastata, seal on nende inimgruppidega seotud naljad kõikjal saadetes, uudistes, seriaalides, see on lahutamatu osa sealsest poliitilisest ja meelelahutuslikust vaatepildist, kusjuures teise nahavärviga inimesed mängivad ekraanil meelsasti kaasa. Rahvus- ja rassipõhised anekdoodid ja lihtsalt huumor on seal osa rahvuskultuurist, anekdoodid on vaimukad ja neid ei saa rahvalt võtta, sest seda ei suutnud teha isegi Stalin mitte. Mitte mingi BLM ega LGBT ei tule sinna mitte midagi ütlema, sama hästi võiksid nad seda teha kusagil taliibide kantsis kivihunniku kõrval.
Venemaal tegutses pikemat aega organisatsioon „Meeste riik", mis pidas näiteks neegritega reklaamide näitamist venelastele nende enda Venemaal multikulti propagandaks ja rassismiks. Nad korraldasid nii võimsaid aktsioone selle vastu, et taolist reklaami tellinud kaubandusketid, restoranid jne läksid lihtsalt pankrotti. Alles hiljuti see liikumine keelati, kuid mitte sallivuslikel kaalutlustel – lihtsalt mõned võimuga seotud oligarhid said kahjumi ja asi läks isiklikuks.
Kui vaadata meie telekanalite saateid, mis on küll väga igav ja sisutu tegevus, siis võib näha tohutult palju üsna pealetükkivalt serveeritud reklaame, kus osalevad nii teineteise nägu ilastavad mehed kui ka aafriklased, asiaadid, hindud jne. Nõukogude ajal kasutati sovetliku multikulti propageerimiseks plakateid, kus peal olid rahvarõivastes ukrainlased, eestlased, kasahhid, venelased jne. Kusjuures selle üle visati ka nalja, isegi Kesktelevisiooni saadetes. ETVs on aga lubatud rõvedad naljad konservatiivide aadressil.
Miks tahetakse mind värvata tarbijaks, näidates mulle, põhjamaa inimesele, kuidas aafriklased midagi söövad, limpsivad või joovad? See ei ole argument intelligentse inimese jaoks. Kui meil volitatakse kanda Eurovisiooni lauluvõistluse eetris ette Eesti poolt antud punktid tumedanahalisele naisele, et jätta mulje, nagu me oleksime sallivad, siis jätame mitte tolerantsete, vaid tolade muljet. Kohe näha, et tegemist on rassistidega, kuna riigis elavad peaaegu eranditult heleda nahaga inimesed, aga siis otsitakse keegi tumedam. Ehk tehakse rassiline valik. Eestlased ei sõida ju kuhugi Kongosse, et seal kõneleda kõigi kohalike hõimude nimel rahvusvahelise suurürituse teleülekandes. Kohalik teletorn joostakse lihtsalt maha. Ja õigesti tehakse.
Kui ei oleks praegu reaalset Venemaa-poolset ohtu, siis oleksin Euroopa Liidust lahkumise poolt. Prantsusmaa on lagunemas, Austria muutumas islamiriigiks, Saksamaa jätab hüvasti sakslaste kui rahvaga, Rootsis keeldutakse rongide saatmisest teatud regioonidesse. Kaabakad veavad inimesi üle mere paatidega, teenides sellega suurt raha, ja kaasaegsed riigid laiutavad ainult käsi, saates samas turiste kosmosesse ja tabades rakettidega tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaid sääski. Et 21 sajandil ei saada nüüd jagu keskaja tasemega salakaubitsejatest?
Kui kirjanikult Mihhail Vellerilt küsiti veel Osama bin Ladeni ajal, et mis selle ülemaailmse terrorismiga üldse toimub, küsis Veller vastu, et kas me üldse kujutame endale ette, mis tehnoloogilised, majanduslikud ja sõjalised võimalused on olemas USA-l ja teistel suurriikidel? „Kui nad tahaksid, oleks kogu maailma terrorismile tehtud ots peale 72 tunniga!"
Selle asemel, et üritada hoida meie väikest Eestit ja pidada kinni meie riigi põhiülesandest, mis on sõnastatud põhiseaduses, tegeletakse meil praegu rahvusriigi hoogsa lammutamisega. Loomulikult seisavad selle taga globaalsed huvid ja suured rahad. Soros on valmis rahastama juba igat jälkust, mis vähegi õõnestaks rahvuseid, traditsioone, eurooplaste reproduktiivseid võimeid ja tervet mõistust. Meie peavoolumeedia saab kogu aeg rahastust igasugustelt hämaratelt fondidelt, mis toetavad neomarksismi, globaliseerumist, seksuaalvähemuste agressiivsust ja emotsionaalselt ülesköetud aafriklaste vägivalda tsivilisatsiooni vastu.
Kuna eestlasi ei saa ikka otseselt süüdistada Aafrika koloniseerimises, siis puhutakse järjekordselt üles juutide teema, sest eesti rahvas peab ju süüdi jääma. Siim Kallase fond rahastas eesti kodanikuks pürgiva Julia Augi etendust: „Eesti oli Euroopa esimene riik, mis kuulutas 1941. aastal ennast juden frei ehk juutidest vabaks riigiks. Varem üritasin ma seda mitte mainida. Nüüd teen sellest näidendi." Aga miks just nüüd? Miks Anna Pihl hakkab nüüd tegema ETV-s mingit Kroonika väärilist sarja käibestaarikeste suguvõsadest ja kurdab, et kõik tema juutidest eellased Eestis surmati? Kas Eestis eestlasi ei surmatudki? Kas Siberisse eestlasi ei saadetudki? Ja kes seda põhiliselt koordineeris ja korraldas, mis rahvusest olid need inimesed? Sellest viimasest me parem ei räägi, sest nii on kõigile parem. Äkki siis jätaks lõpuks ka eestlased rahule? Pihl kui „uuriv ajakirjanik", kui just see teema huvitab, sõitku Lähis-Itta ja uurigu välja, palju palestiinlaste maju on õhatud ja palestiina lapsi tapetud 1948. aastast alates. Kuigi need andmed on ka internetis saadaval.
Jõulude eel sooviksin eestlastele püsimist, ja seda täiesti omakasupüüdlikult, sest just teie loodud riigis ma tahangi elada. Ma ei küsi – kas sellist Eestit ma tahtsin – sest ma tahtsin Eestit. Lihtsalt Eestit. Mida teevad Eestiks justnimelt eestlased. Teised, ka mina, aitavad või isegi segavad, aga teete ikka teie. Ma ei jääks oma äkilise iseloomuga moslemite maal ellu, ma ei jääks oma terava keelega Venemaal vabadusse, ma sureksin Ameerikas igatsuse, Belgias aga igavuse kätte. Ma pean iga natukese aja pärast minema Kõrvemaa metsadesse ja rabadesse.
Eesti on ikka veel üks inimsõbralikumaid ja turvalisemaid paiku maakeral. EPL küll avaldas 17. detsembril uudise „Nõmmet võrreldakse juba televisioonist tuntud Midsomeriga, kus mõrvu vaat et rohkem kui elanikke." Tolle „päris" Midsomeriga on tegelikult veel üks, sama masendav probleem. Kunagi olin ETV mõnevõrra usinam vaataja, sest seal näidati „Midsomeri mõrvade" varajasemaid seeriaid, kus uurija Tom Barnaby rolli mängis John Nettles. Neid filmiti Buckinghamshire'i ja Oxfordshire'i külakestes – vana hea Inglismaa kordumatu maastik ja olustik, võrratu inglise huumor, andeka rahva omapärane iseloom ja temperament, väljendusrikkad näod, aristokraatide ranged kombed ja lihtrahva tavad… Kuid siis sattus Caroline Grahami kriminaalromaanide ainetel loodud seriaal sallivuste kriitika alla: seriaalis olevat peaaegu eranditult valged inimesed, mis rassism see siis olgu…
Ja mõjuski – seeriatesse ilmus aina rohkem muudest rassidest tegelasi, John Nettles'i väljavahetanud Neil Dudgeon tegutseb juba multikulti keskkonnas, mis Inglismaa krahvkonna külakestes on täiesti kohutav. Seriaal hakkas aina rohkem sarnanema mõnele Ameerika sarjale. Lõpuks ei olnudki enam tahtmist seda vaadata, sest USA filme saab nautida ka originaalis, ka on olemas palju humoorikaid „ainult mustade" filme, kus pole valget inimest nähtudki, kuigi keegi selle pärast kisa ei tõstnud.
Siiski vaatasin lahkuva aasta lõpusirgel ETV-s järjest kaks „Midsomeri mõrvade" seeriat uute osade hulgast, lootes, et asjad on kuidagi loksunud paika ja on nüüdseks mõistlikes proportsioonides. Ja mida ma siis nägin: esimeses minu poolt nähtud seerias asendasid põliselanikke mitu hiinlast, mitu neegrit ja mitu hindut, inglased mängisid kas uurijate või ohvrite rolle. Alguses tapeti üks valge naine, siis teine, siis kolmas, laibad riietati hernehirmutisteks. Lõpuks selgus, et neid tappis kohalik solvunud neegritar, kes avaldas kinnipidamisel sügavat kahetsust, et ei jõudnud tappa neljandat valget naist. Järgmises seerias – sama pilt: turske neeger tappis kolme valget inimest ja neljandaga läks tal samuti nihu. Edaspidisest seriaali vaatamisest loobusin.
Nii et Midsomerit Eestisse küll ei tahaks. Aga on alust arvata, et see siiski tekkib – kõigepealt Mustamäele, Nõmme aga peab kauem vastu.
Kuna Lasnamäega on juba kõik selge, peatage Mustamäe!