Peaministri kohusetäitja ja Reformierakonna esinaine Kaja Kallas õigustas Vikerraadio saates "Stuudios on peaministrikandidaat" oma tulevase koalitsiooni maksupoliitikat, mis näeb ette nii maksutõuse kui ka uut automaksu, hoolimata sellest, et oma valimisprogrammis lubati makse mitte tõsta ja varamaksudest hoiduda. Valimiste eel maksutõusudest vaikimist põhjendas Kallas aga sellega, et nendest rääkimine oleks olnud ebapopulaarne.
Kui Kaja Kallaselt kolmapäeval saates küsiti, kas tema kolmas moodustatav valitsus saab olema tema unistuste valitsus, siis ei osanud ta sellele selgelt vastata, kuid nentis, et arvestades kõiki neid ebapopulaarseid otsuseid, mida nad peavad tegema, siis "praegu väga lihtne ei tundu olevat ausalt öeldes".
Kallase sõnul küsis Reformierakond mandaati põhiliselt selleks, et hoida Eesti julgeolekut ja iseseisvust. Samuti küsisid nad tema sõnul mandaati ka nii-öelda maksuküüru kaotamiseks.
Koalitsiooni kavandatavatest maksumuudatustest rääkides küsis saatejuht Mirko Ojakivi Kallaselt, et millega ta põhjendab maksumuudatuste paketti, mis seab suurema koorma ennekõige vaesematele inimestele, seda ajal mil just madalama sissetulekuga inimestel on kõige raskem.
Kallas õigustas end sellega, et nad juba juba tegid lõppeva valitsusega ulatusliku paketi madalamates detsiilides olevatele inimestele, mis kätkes endas näiteks pensionitõusu, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja ulatuslikke palgatõuse riigisektoris.
"Nüüd oleks tõesti aeg fokusseerida keskklassile," leiab Kallas. Tema sõnul võimaldab maksuküüru kaotamine tõsta ka palku, ilma, et maksutõus seda ära sööks.
"Ehk siis vaesemad on saanud juba küll, nüüd on aeg siis aidata keskklassi ja rikkamaid," kommenteeris saatejuht Arp Müller.
Kallas väitis seejärel, et nad ei taha tegelikult makse tõsta, aga seda tuleb teha julgeolekuinvesteeringuteks. Samuti olevat vaja makse tõsta üles ehitatud heaoluriigi pidamiseks.
Kallas jätkab, et maksuküüru kaotamine oli nende peamine valimislubadus ning mida kaugemale seda lükata, seda kallimaks see läheb ja jääks ajale jalgu. Kallas väitis, et maksuküür karistab keskklassi, kes teenib 1200 kuni 2100 ning kelle tulumaksu koormus olevat praegu 34,5 protsenti võrreldes ülejäänutega, kellel see määr on 20 protsenti. "See ei ole lihtsalt õiglane," leiab peaministri kandidaat.
"Te räägite jällegi efektiivsest tulumaksu määrast, aga arvutused tegelikult käivad ju tegeliku maksumäära järgi… mitte keegi Eesti riigis ei maksa 34 protsenti tulumaksu," parandas Ojakivi.
Kuna Kallase sõnul ei ole julgeolek ainult rikaste inimeste asi, vaid kõikide inimeste asi, siis peab ta õigeks maksuküüru kaotamist ja selle asemel käibemaksu tõstmist, mis puudutab meid kõiki ning aitab seda raha riigil kergesti kätte saada.
Kallas rõhutab veelkord, et nad said maksuküüru kaotamiseks suure mandaadi, mistõttu ei olevat tema hinnangul õige pärast valimisi peamise valimislubaduse täitmisest loobuda.
Kallas selgitas seejärel, et tulumaksu tõus on nende jaoks väga valulik ning nad ei soovi üldse tulumaksu tõsta.
"Miks te siis tõstate?" küsis Müller.
"Sellepärast, et me peame. Kuidas te siis aru ei saa!?" ärritus Kallas küsimuse peale. "Mis te arvate, et ma tõesti tahan saada niimoodi sõimata igal pool? Et ma tõesti tahan nii õudselt teha selliseid masohhistlike liigutusi? Ei."
"Aga miks te teete?" küsis saatejuht uuesti.
"Aga sellepärast, et on vaja," vastas Kallas. "Sellepärast, et meie kulud ja tulud ei tule kokku. Sellepärast, et meil on vaja investeerida riigikaitsesse… mitte keegi ei tee seda meie eest. Mitte keegi."
Kallase sõnul poleks alternatiiviks ka laenu võtmine, sest intressikulu oleks lihtsalt liiga suur. Seetõttu lubati ka riigi võlakoormust mitte suurendada.
"Need on rasked otsused. Neid on vaja teha. Paraku nii lihtsalt on… ja selle eest ei ole kuhugi põgeneda," selgitas Kallas. Samas lisas ta kohe juurde, et tulumaksu tõus on nende jaoks väga valulik ning et nad ei soovinud seda üldse tõsta.
Kallas kommenteeris ka oma eelmisel aastal antud lubadust, et maksud ei tõuse: "See mida mulle on praegu väga ette heidetud, et ma 22. oktoobril, kui me rääkisime riigi eelarvest ja opositsioon ründas, et maksud tõusevad… ma vastasin, et ei, maksud ei tõuse. Ma sain rääkida ainult selle valitsuse eest. Ja ma saan ka praegu rääkida ainult selle valitsuse eest."
"Kui te kuulasite toona Monika Helme küsimust, kas te tõesti saite aru, et tema küsimus puudutaski aega kuni valimisteni ja ta ei tahtnud siis teada seda, mida Reformierakond peale valimisi teeb?" küsis Müller.
Kallas palus lugeda infotunni stenogrammi ja kordas veelkord, et ta ei saa rääkida järgmiste valitsuste eest, vaid ainult selle valitsuse eest, mille eest ta hetkel vastutab.
Müller loeb seejärel stenogrammist Monika Helme küsimuse ette: "Öelge palun otse välja, kas Reformierakond hakkab ametlikult meil riigis makse tõstma ja tulevadki kinnisvara ja automaks? Ma eeldan, et enne saabuvaid valimisi oleks väga oluline, kui te selle otse välja ütleksite, et inimesed teaksid."
Müller lisas seejärel, et talle tundub, et Monika Helme võis ikkagi mõelda, mida Reformierakond ka peale valimisi teeb.
Kallas õigustas end aga sellega, et antud küsimuse kontekst oli riigieelarve menetlemine riigikogus ning kordas veelkord, et ei saa anda lubadusi tulevaste valitsuste eest.
Kallas jätkas, et Reformierakond lubas võimalikult madalat maksukoormust. Kehtestatavas automaksus, mis olevat nende jaoks väga-väga valulik, süüdistas ta aga sotsiaaldemokraate, kes seda soovivad ning nentis, et sõlmitud koalitsioonileping on kompromiss. "See kokkuvõttes on kompromiss, meie tahtsime maksuküüru kaotamist, sotsid tahtsid maksutõuse," veeretas Kallas vastutuse sotsidele.
"Kui te sotsiaaldemokraadid esile tõite… sotsiaaldemokraadid tõepoolest rääkisid valijatele, et senise heaolu tagamiseks ei piisa senistest maksudest. Nad ütlesid avalikult, et õhukese riigi aeg on ümber ja rääkisid nendest maksutõusudest. Ja valijatelt said sotsiaaldemokraadid selle jutu eest siis 9 mandaati. Reformierakond ütles programmis, et eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata ja valijad andsid selle jutu eest 37 mandaati. Mis järeldused siis sellest teha?" küsis Müller Reformierakonna esinaiselt.
Kallas süüdistas Müllerit aga selles, et ta võtab seda väga valikuliselt ning soovitab võtta kogu nende rahanduse programmi, kus nad sedastasid, et riigi tulud ja kulud tuleb saada tasakaalu.
"Ja maksukoormust tõstmata," lisas Müller.
"Teiseks oli see, et laenukoormus ei tohi tõusta," jätkas Kallas.
"Ja maksukoormus ka," kordas Müller.
Kolmanda punktina tõi Kallas välja, et nad lubasid võimalikult madalat maksukoormust ning neljandaks ka maksuküüru kaotamist.
"Ma küsin aga vastu… minu meelest on see silmakirjalik," süüdistas Kallas ning rõhutas, et nende programm oli Parempoolsete järel teiseks odavam. Tema hinnangul on see silmakirjalik, et teda ründavad need inimesed, kes lubasid valimiste eel palju kallemaid asju. "Küsimus on, et kust me selle raha võtame," lisas Kallas.
Müller tõi seejärel esile ettevõtja Indrek Neivelti hiljutise sotsiaalmeediapostituse, milles ta leidis, et ühiskonnas oleks ikka pidanud läbi arutama, kas maksutõusu maksavad kinni tarbijad käibemaksuga või tulude saajad tulumaksuga või varade omanikud näiteks kinnisvaramaksuga.
"See oleks olnud vajalik diskussioon just nimelt valimisdebattides ja valimiste eel. Miks see nüüd niimoodi läks, et kogu diskussioon käis koalitsiooni läbirääkimistel kabineti vaikuses, mitte aga valimisdebattides?" küsis Müller.
Kallas viis aga teema jälle julgeolekule, väites, et enne valimisi inimestega kohtudes oli just see põhiline teema, mis neid huvitas ja andsid selle põhjal ka neile mandaadi.
Automaksust rääkides tunnistas kallas, et kui on soov liikuda puhtama keskkonna poole, siis selle maksu eesmärk on muuta ka käitumist nii palju kui vähegi võimalik ja suunata inimesi ühistranspordi suunas.
"Autode kasutamise piiramine on seotud ka CO2 emiteerimisega – meil on ka kliimaeesmärgid, mis on päris karmid ja kõik sektorid peavad selles kaasa lööma, sellepärast, et metsandus ja põllumajandus üksi seda koormat kanda ei saa, selleks, et me liiguksime puhtama elukeskkonna poole ja pärsiksime seda kliima soojenemist," põhjendas Kallas automaksu vajalikkust.
"Iga maksu loomisel siiski on ju mingisugune eesmärk olemas. Kas see automaks võiks kaasa tuua selle, et madala sissetulekuga inimene ei jõua enam autot pidada ja ta sunnitaksegi ühistransporti kasutama. Kas see ongi selline poliitiline soov?" küsis seepeale Ojakivi.
Kallase sõnul on poliitiline soov ikkagi keskkonda säästa. Samuti rõhutas ta, et OECD on neile ette heitnud, et nad on ainuke riik, kus veel automaksu kui varamaksu pole.
"Uus valitsus kavatseb tagasi pöörata ka siis kolme ja enama lapsega perede suuremad toetused, kaotada toetuste indekseerimise, samuti tühistada tulumaksu tagastuse alates teisest lapsest. Need meetmed olid ju planeeritud pakkuma kindlust peredele, et sünniks rohkem lapsi, et Eesti iive tõuseks, et me ei kaoks demograafilisse vetsupotti. Mis juhtus kolme kuuga? Miks riik murrab oma lubadusi?" küsis Ojakivi lastetoetuste teemal.
Kallase sõnul on ta olnud selle suhtes kogu aeg väga kriitiline. Tema väitel heideti seda lastetoetuste süsteemi neile valimiskampaania ajal tänavatel ette, kuna see olevat ebaõiglane. Ta lisas, et oma programmis lubasid nad seda "õiglasemaks" teha ning seda tulevat teha nüüd ruttu, et ei tekiks õigustatud ootusi.
Kallase hinnangul on suurperede toetused hetkel meeletult suured ning need tuuakse nüüd alla, sest see on riigile väga suur kulu. Selleks, et nad ei peaks rohkem makse tõstma, peaks see süsteem tema hinnangul õiglasem olema.
Müller küsis seepeale Kallaselt, et miks Reformierakond juba eelmises riigikogu kooseisus ei hääletanud nende toetuste vastu. Kallase väitel tuli neil teha selle osas "väga-väga raske südamega" kompromiss koalitsiooni huvides. Samas lisas ta, et nad jäid oma vastuseisus üksinda ning neid toetusi oleks ka ilma nendeta suurendatud.
"Vastasel juhul oleks valitsuse teinud Keskerakond, Isamaa ja EKRE ja nad oleksid tegelikult neid teisi igasuguseid toetusi teinud veel suuremaid, seda auku käristanud palju suuremaks, kui see praegu on… see oli see kompromiss, millega me saime Isamaa pardale, sest tal olid need hääled niikuinii koos," selgitas Kallas.
"Aga miks siis oli tähtsam ikkagi, et Reformierakond oleks võimul ja selle nimel siis minna ja toetada õiglustunnet riivavat seaduseelnõud? Miks see võimulolemine oli tähtsam?" küsis Müller.
"See ei olnud võimul olemine," väitis Kallas.
"Aga te ju ütlesite nii," lisas Ojakivi.
"See oli suurema halva ära hoidmine," õigustas end Kallas, väites, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon oleks eelarveauku käristanud palju suuremaks.
Seejärel tsiteerib Müller ajakirjanik Vilja Kiisleri kommentaari: "Kes juhtis kahte eelmist valitsust? Reformierakond. Kui midagi on hästi, siis see on teil enda teene, aga kui midagi on halvasti, siis on süüdi Jüri Ratas, koroona ja sõda. See on ju nõme."
Seejärel küsis Müller Kallaselt: "Miks te süüdistate kõikides hädades teisi, aga kõik head asjad kirjutate oma kontole?"
"Ei süüdista ju," vastas Kallas. "Ma ju seisan siin ja võtan kogu selle löögi vastu."
"Jüri Ratast just süüdistasite," vast omakorda Müller.
"See vastab tõele, aga ma ei saa faktidest ka ümber vaadata," lisas Kallas.
Kallas väidab, et Ratase valitsused kulutasid Reformierakonna poolt tekitatud reservid ära ning kui nemad said jälle valitsusse, siis olid nii-öelda mustad päevad ja raha polnud enam piisavalt.
Müller toob seepeale välja aga rahandusministeeriumi prognoosi, mis ennustab käesolevaks aastaks eelarvepuudujääki suuruses -4,3 protsenti. "Millise rahandusministri ajal see -4,3 on tekkinud?" küsib saatejuht.
"Te tõesti arvate, et see tekib niimoodi üle päeva?" küsib Kallas vastu ning süüdistab tekkinud eelarveaugus taaskord eelmisi valitsusi.
"Miks me sellest räägime?" küsib Kallas täiendavalt. "Kas see sõnum praegu on see, et ärge tehke midagi?"
Kallas leiab, et kes iganes oleks praegu valitsusjuht või rahandusminister, peaks selle probleemiga tegelema, kuna seda probleemi polevat võimalik enam kuhugi lükata:
"Ma saan sellest pahameelest aru ja võtan selle pahameele vastu, aga see ei tee olematuks seda, et me peame tegelikult neid raskeid otsuseid tegema. Peaks tegema ükskõik kes on peaminister, peaks tegema ükskõik kes on rahandusminister."
Seepeale küsis Ojakivi, et kas probleem pole mitte selles, et kord ei saa rääkida maksutõusudest, sest põhiseadus seda ei võimalda…?
"Ei, ma pole öelnud seda," väitis Kallas vahele. "Kuulge, ma ütlesin seda, et näitlikustada, miks põhiseaduse loojad on öelnud, et maksuküsimusi ei saa panna rahvahääletusele. Sellel põhjusel, et need on ebapopulaarsed otsused. Sa ei saa eales neile jah-sõna… see oli näitlikustamiseks."
"Aga te maksuküüru ju panite valimistel üheks põhiteemaks. See on ka maksuküsimus," kommenteeris Ojakivi.
"Maksuküür jätab inimestele rohkem raha kätte," õigustas Kallas.
"Mis ma tahan öelda: ma pole pugenud selle põhiseaduse taha," väitis ta täiendavalt.
"Ma näitlikustasin, et see on ebapopulaarne otsus, mida minu meelest see möll, mis käib meedias, ju väga hästi näitab. Et see ei ole populaarne. Ja kui see ei ole populaarne, siis loomulikult, kui küsitakse, et kas te soovite, et maksud tõusevad, kõik ütlevad, et "ei". Aga ma küsin jällegi vastu: mis me siis teeme? Ega ma ei tõsta neid makse või ei taha tõsta neid makse, sellepärast, et ma õudselt tahan seda teha, vaid ma pean seda tegema, sellepärast, et need kulutused on sellised nagu on olnud."
Toimetas Martin Vaher