Majandusteoreetik Wolf von Laer kirjutab portaalis Mises, kuidas keskpankade digiraha ähvardab inimeste iseolemist, koondab võimu pisikese grupi inimeste kätte, rikub ära rahanduspoliitika ja muudab vaesed vaesemaks.
Tänaseks on saanud selgeks, et tulevikus ootavad meid ees keskpankade digirahad (central bank digital currencies; CBDCd), see tehnoloogia muudab läbi ja lõhki raha kasutamise viise ning rahasüsteemi tervikuna.
Maailma suurimad majandused ja nende keskpangad tegelevad CBDCde arendamisega: keskpankade digiraha testivad Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv (Fed), Kanada Keskpank, Euroopa Keskpank (EKP) ja Hiina Rahvavabariigi Rahvapank. Viimane neist katsetab CBDCd (e-CNYd/digitaalset jüaani) 23 piirkonnas. Esimese riigina maailmas võttis keskpanga digitaalraha, nõndanimetatud "liivadollari", kasutusele Bahama 2020. aasta oktoobris.
CBDCde kasutuselevõtuga lubatakse kiiremaid tehinguid, paremat turvalisust, võimalust rahanduspoliitilised otsused koheselt ellu viia (kui keegi seda üldse eeliseks peab) ja sularahast madalamaid tehingukulusid. Mida lähemale keskpankade digirahade kasutusele võtmise aeg jõuab, seda enam viidatud propaganda jutupunkte poliitikute ja CBDCdest huvitatud majandustegelaste suust kuuleb.
Kuigi kõik osutatud punktid vastavad tõele, on sama oluline mõelda läbi keskpankade digiraha mõjud, kuidas see võib negatiivselt mõjutada majandust ja kodanikkonda. Keskpankade digirahasid on mitmeid tüüpe, millega käivad kaasas erinevad riskid ja oluline on mõista nende süsteemide üksikasju. Vaatamata kõigele peavad CBDCd olema keskselt hallatavad ja mingil määral manipuleeritvad, sest muidu ei oleks võimalik nende abil rahanduspoliitikat teha.
CBDCde vastandina on BitCoin olnud edukas, kuna selle arhitektuur on vaba kesksest juhtimisest (detsentraliseeritud), avatud, seda saavad kõik kasutada, see on piiriülene, neutraalne ja sellega käivad kaasas manipuleerimist ning tsensuuri välistavad omadused. Sõltuvalt tüübist võivad CBDCd olla otsesed krüptovaluutade vastandid ja seda eriti juhul kui keskpangad hakkavad haldama elanikkonna kontosid, võttes kasutusele keskpankade digiraha, mida nimetatakse CBDCde otseseks mudeliks (direct model of CBDC).
Käesolevas ülevaates käsitletakse nelja stsenaariumi, kuidas CBDCd võivad ohustada majanduslikku stabiilsust ja hävitada inimeste iseolemise (privaatsuse).
Andmelekked ähvardavad tervet majandussüsteemi
Valitsused on ekslikud. Ameerika Ühendriikides võivad inimesed mõelda healthcare.gov [Barack Obama aja ebaõnnestunud riikliku tervisekindlustuse algatus] projektile ja sadadele miljonitele tundlike andmete lekkimisele. CBDCde puhul võib näiteks vigaste uuenduste või rahandust juhtiva keskse arvutisüsteemi andmeleketega kokku jooksutada terve riigi majanduse. CBDCsid ei kaitse ennast tõestanud lahendused, nagu see toimib BitCoini puhul. BitCoini puhul läks aega kümme aastat, et üles ehitada vastupidav keskse juhtimiseta arvutivõimsus, mis tagab plokiahela vastupidavuse. Valitsused nii palju CBDCde turvalisuse tagamisega vaeva ei näe ja nad peavad keskse arveraamatu kaitsmisel toetuma erinevatele, hulga hapramatele lahendustele.
CBDCd = düstoopiline õudusunenägu
Valitsustel on kombeks koguda oma kodanike kohta nii palju andmeid kui see neil iganes on võimalik. Tavaliselt tuuakse ettekäändeks turvalisus, nagu tegi Michigani osariigi kuberner, kogudes Covid-19 leviku tõkestamise ettekäändel andmeid kõigi inimeste arvelduste kohta, või teeb Hiina RV eesmärgiga nügida inimesi eeskujulikuks kodanikuks saamise suunas. Kujutage ette ühiskondlikku plusspunktide jagamise süsteemi (social credit scoring system), mis käib käsikäes CBDCdega. Inimese iga viimanegi kui ost võib mõjutada tema punktiseisu, millest omakorda sõltuvad kõik muud asjad. Kui keegi annetab mõnele "valele" vabaühendusele, nagu seda on näiteks Wikileaks siis, kahju küll, aga rongipileteid enam osta ei saa. Keegi ostab "rassistliku" ja vähemusi solvava sisuga klassikalist kirjandust ning kaotab sellega võimaluse töötada kuskil riigiametis.
Kui sellised näited kõlavad liialdatuna, siis kõik see juhtub juba praegu Hiina Rahvavabariigis. Kui keegi suhtleb valede inimestega, siis kannatab inimese kodaniku tubliduse punktisumma, mis on ostude sooritamiseks, töö saamiseks, reisimiseks ja paljuks muuks elulise tähtsusega. Kui sellisel tasemel kodanike jälgmisvõimekus panna paari võimalusega jälgida inimeste kõiki oste, siis on tulemuseks tarkvarasteroididega võimendatud Suur Vend.
Lõpp riigi sekkumiseta majandusele
Rohkem kui 60 protsenti töökohtadest üle maailma on seotud riikidest sõltumatu (informaalse; mitteametliku) majandusega. Selle põhjuseks on vabaturumajanduse puudus, olematu õigusriik, puudulikud varalised õigused ja väärtusetu raha. Enamasti juhtuvad sellised asjad arenevates riikides.
Kuid isegi arenenud riikides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, mängib mitteametlik majandus väga suurt rolli. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon hindab, et USAs on vähemalt 30 miljonit mitteametliku majanduse töökohta. See tähendab väga palju elatusvahendeid, mille CBDCd ohtu seavad. Mitteametlik majandus tähendab muuhulgas olukordi, kus keegi maksab naabrile laste hoidmise või aia parandamise eest.
Paljud tegevused, milles me kõik osaleme, on osa mitteametlikust majandusest ja need on tõhusad. Need teevad elu kergemaks, neil ei ole midagi pistmist kasutute keeldude ja reeglitega ja need aitavad raha kokku hoida. Valitsusele sellised asjad ei meeldi, kuna neid ei saa maksustada. Kui valitsuse käsutuses on arveraamat, milles kajastuvad kõigi inimeste kõik tehingud, siis muutub mitteametlikus majanduses millegi tegemine võimatuks ja paljud neist 30 miljonist töökohast haihtuvad. CBDC sillutab teed sularahavabale ühiskonnale, mis valitsuste jaoks on eriti meeldiv areng. See teeb lõpu mitteametlikele turgudele ja toob kaasa üha võimsamaks muutuva kõike kontrolliva riigi.
Keskpangad ja rahanduspoliitika
Covidi aeg viis kokku keskpankade tegevuse ja rahanduspoliitika eesmärgid. Valitsused "ergutasid" Covidi ajal majandust nagu ei kunagi varem. Loomulikult tõi see kaasa tohutud eelarvepuudujäägid. Tänu alla surutud intressimääradele oli riigivõlakirjade tootlus ajaloo madalaim ja nõudlus nende järele väike. Normaalsel juhul oleks see pidanud tooma kaasa väiksema valitsuse võlgu võtmise. Kuid valitsused ei pea enam muretsema, kui olemas on lõppematu nõudlus, mida keskpank saab nupuvajutusega tekitada. Fed ostab valdavalt kokku kogu USA valitsuse üllitatud võla ja seejärel järelturult veel midagi. Tegemist on kaudse valitsuse võlast raha tegemisega.
CBDCde üheks omaduseks on, et need suudavad ära kaotada rahanduspoliitika. Keskpangad saavad hetkega luua uut raha ja jagada selle väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele laiali. Inimesed, kelle säästud on suuremad, saavad nende pealt rohkem intresse kui need, kes ei säästa. Rahandusstiimulid ja mitmekihiliste intressimäärade lähenemine muutuvad kõik võimalikuks, kui valitsuse käes on kogu inimeste rahakasutust puudutav andmestik. Valitsused hakkavad inimestele rääkima, et see kõik on nende jaoks hirmus kasulik. Kuid ometigi kaasneb säherduse lähenemisega manipuleerimise ja väära majandamise oht, mis toob kaasa veel kiirema valitsuse võlast raha tegemise, mille kulusid peavad kandma kõik kodanikud, kuna nende käes oleva rahaühiku eest saab osta üha vähem ja vähem kaupu ning teenuseid.
Tõlkis Karol Kallas