Söeelektrijaam Shanghais, Hiina RV. Foto: Scanpix

Rahvusvaheline Energiaagentuur kinnitab aastaülevaates, et vaatamata rohelise energiatootmise kärmele kasvule jäävad fossiilkütused valitsema üleilmset energiatootmist käesoleva sajandi keskpaigast kauem. 

Kuigi maailmas rajatakse rabistades nõndanimetatud puhta energia tootmise süsteeme, eriti tuule- ja päikeseparke, siis seda ei tehta piisavalt kiiresti ning vajalikus mahus ja kasvavat energiavajadust need rahuldada ei suuda, kirjutab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) aastaaruandes Maailma Energia Väljavaade 2024.  

IEA poolt valitsuste energiapoliitikate põhjal koostatud maailma energiatootmise arengukaar näitab, et fossiilkütustest saadud elekter jääb maailma energiatootmist valitsema kauemaks kui sajandi keskpaik.

Energiaorganisatsiooni hinnangul kasvatavad energiavajadust eelkõige transpordi elektrifitseerimine, suured serveripargid ja suurenev elu- ning tööhoonete jahutamise vajadus. Järgnevatel aastatel kasvab maailma energiavajadus ühes aastas eeldatavalt Jaapani energiatarbimise võrra (939,31 TWh) ja suurim elektrinõudleja on Hiina Rahvavabariik.

IEA lubab aastaülevaates, et kivisöe, nafta ja maagaasi tootmine saavutab tipu enne 2030. aastat, kuid fossiilkütused moodustavad 2050. aastal maailma energiasegust siiski 58 protsenti. Kuigi võrreldes 2023. aasta 80 protsendiga on see märgatav langus, jääb see alla näiteks suurte lääneriikide seatud auahnetele kliima päästmise eesmärkidele. Riikide ametlikke kliima päästmise ja null heitmete lubaduste kohaselt peaks 2035. aastaks puhas energia katma 40 protsenti maailma energiavajadusest ja 2050ndaks aastaks vähemalt 75 protsenti. 

IEA sõnul toodetakse käesoleva kümnendi teises pooles, seda isegi vaatamata geopoliitilistele pingetele, naftat ja veeldatud maagaasi (LNG) rohkem kui maailm seda vajab, mis tähendab madalaid hindu ja võib olla üheks põhjuseks, miks roheline üleminek venib. 

Ühe probleemina, miks roheline energia ei saa plaanimajandusega paika pandud hoogu sisse, toob IEA välja asjaolu, et iga euro kohta, mis investeeritakse rohelisse energiasse, tuleks vähemalt sama palju  paigutada toetavasse taristusse. Täna on rohelise energia ja taristu rahastamise suhe ligikaudu 1:0,6-le.

IEA usub inimtekkelistesse kliimamuutustesse ja rohelise energia tootmise plaanimajandusse.

Toimetas Karol Kallas