Poliitikateaduses on sõnastatud teooria nimega "järkjärguline autokraatia" ja Ottawa ülikooli soo-, kliima- ning vandenõuteooriate politoloogi Daniel Stockemeri hinnangul vastab Donald Trump täpselt selle määratlustele.
Stockemeri uuringut vahendab teaduse populariseerimise ajakiri Scientific American (SciAm) ja see juhatab ülevaate sisse järgmise lõiguga:
"Presidendina vastab Donald Trump üpris täpselt kõigile autokraati iseloomustavatele ohumärkidele. Eelmisel septembril hoiatas SciAM lugejaid Trumpi "arulagedate vandenõufantaasiate" ja "kliimakriisi eiramise" eest ning kuidas talle meeldivad "ebapädevad ideoloogid", keda ta määraks presidendiks saades riigiametisse. Käes on mai ja kahjuks on kõik nii ka läinud."
Ameerika Ühendriikidega on pahasti ja õpetlased hoiatavad, et kõige hullem on alles ees.
Seejuures tuleb meenutada, et teist korda selle 179-aastase ajaloo jooksul andis SciaAm 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel valimissoovituse, kelleks oli Kamala Harris. Teine inimene, keda SciaAM kindlasti USA presidendina näha tahtis, oli 2020. aastal Joe Biden.
"Alates Donald Trumpi ametisse vannutamisest on riik võtnud jalge alla libeda autokraatiasuunalise teekonna," kirjutab Stockemer 8. mail avaldatud teadustöös. Putši asemel kujutavad Trumpi advokaadibüroode, ülikoolide, sisserändajate ja teiste vastased rünnakud "hulga järkjärgulisemat demokraatia õõnestamise vormi". Eriti rängaks rünnakuks maailma demokraatia vastu peab ta USAID-i tegevuse lõpetamist. Oma nägemuse tõestuseks toob ta järkjärgulises autokraatiateoorias (incremental autocratization) välja toodud kuus sammu:
- Sotsiaalsed rahutused
- Ettepanek radikaalseteks muutusteks
- Valimisvõit kui lahkumine eelmise riigikorra juurest
- Võimutasakaalu ümberkujundamine ja kontrollmehhanismide tühistamine
- Võimu kindlustamine
- Kodanikuvabaduste piiramine
Politoloogi hinnangul on Ameerika Ühendriikides juba astutud kolm esimest sammu. Rahutused said alguse Teepartei liikumisest, peale mida on Ühendriikidest saanud "vigane demokraatia".
Radikaalsed muutused on valgete meeste eelisõiguseid kaitsev MAGA liikumine.
Kolmas on Trumpi otsustav valimisvõit.
Hetkel vaagub USA Kanada politoloogi hinnangul neljanda punkti äärel, mille näiteks on Stockemeri sõnul muuhulgas bürokraatide massiline vallandamine, ebaseaduslikud presidendi täitevkorraldused, vähemuste õiguste piiramine ja kaubandussõjad.
Viienda punkti suuna näiteks tuuakse Trumpi naljad, et tal poleks mitte midagi kolmanda ametiaja vastu.
Kuuenda totalitarismi langemise punkti märkidena esitatakse Trumpi otsus lõpetada Ühendriikide osalemine ÜRO inimõiguste nõukogus, soomuutjate sõjaväeteenistuse keeld ja riigi kristliku pärandi tunnustamine.
SciAm avaldab siiski lootust, et Trumpi populaarsus väheneb, kohtud piiravad tema tegevust, vabariiklased lõhenevad ja kongress hakkab talle vastu.
Väljaanne osutab samuti "võitleva autoritarismi" teooriale, millega mõõdetakse demokraatia kokkuvarisemist. Osutatud teooria mõõdikuks on valitsusele vastu hakkamise hind, autorite sõnul on Ühendriigid selle piiri juba ületanud ja Trumpi vaenlaseid kiusatakse juba õigus- ning julgeolekuasutuste poolt taga.
Uusliberaalid on märksa suurema tõenäosusega kui konservatiivid vaimuhaiged, mille tulemusena on pahempoliitikute ja vasakpoliitika toetajate maailmanägemusse lekkinud kõikehõlmav patoloogiline kaitsemehhanism, mida kirjeldas Sigmund Freud psühholoogilise projektsiooni teoorias. Lühidalt tähendab see enda sisemiste nurjatuste-probleemide projitseerimist välistele mõjudele (konkurentidele, vaenlastele, abikaasale jne). Osutatud kuus sammu käivad täpselt kokku nii Cloward-Piveni kui Saul Alinsky ühiskonna pahupidi pööramise "teaduse" ning õpetustega.
Toimetas Karol Kallas