Parlamendi riigikaitsekomisjon koostas raporti Eesti kaitstusest. EKRE juhi Martin Helme sõnul näitab see, et "kuningas on täitsa alasti" ehk ülevaate hinnang riigikaitsele on hävitav.
Kuningas ongi nüüd täitsa alasti. "Kindlates kätes Eesti" jutt on tavaline reformierakondlik lausvale, millega petetakse valijaid.
Riigikaitse komisjon koostas raporti Eesti kaitstusest. Kogu tekst pole veel avalikkusele, ega isegi mitte kõigile riigikogu liikmetele kättesaadav, aga osa sisu on siiski juba meedias avaldatud. Hinnang on hävitav.
Loen ja tahaks karjuda: EKRE-l oli jälle õigus! Mäletate, kuidas meedia peksis mind ja kogu EKRE-t, kui ma 2022. ja 2023. aastal Ukraina sõja alguses kritiseerisin riigikaitselisi otsuseid ning nende otsuste tegijaid? Ütlesin välja, et meid on tehtud kõige keerulisemas julgeolekuolukorras, mis Eesti rahvast on alates 1939-ndast aastast ähvardanud, kaitsetuks. Kaitseväe juhataja ja kaitseministeeriumi relvade loovutamise ja võimekuste arendamise otsused kahjustasid Eesti riigi kaitstust ja vähendasid eesti inimeste turvalisust!
Osutatud etteheidetele reageeriti toona tuima propagandaga. Nagu tavaliselt kuulutati selline Eesti inimeste eest seismise jutt putinismiks ja Kremli narratiiviks. Mind kutsuti korrale, et ei tohi oma jutuga solvata Eesti tublisid sõdureid, kelle ellujäämisvõimalusi tublid kõrgemad kaitseväe juhid tublide otsustega ometigi tublisti vähendasid.
Nüüd ütleb riigikogu raport, et kui peaks puhkema sõda, siis Eesti kaotaks. Kaotaks mitte objektiivsetel või Eestist sõltumatutel põhjustel, vaid Eesti valitsuste riigikaitseliste otsuste tõttu. Otsuste tõttu, mida tehti Taavi Rõivase ja Kaja Kallase valitsuse ajal. Mis on langetatud Kristen Michali valitsuses. Mida viidi täide Martin Heremi juhtimisel. Need on inimesed on teinud Eesti kaitsetumaks kui kunagi varem, mitte parendanud kaitsevõimet. Mille juures ei tohi kellelegi midagi ette heita, sest halbade otsuste ja valede valikute kriitika kvalifitseerub Eestis automaatselt Putini jutupunktiks.
Raportis kirjutatakse: "Praegused mõõdikud keskenduvad peamiselt rahale, varustusele ja personali arvule, kuid kõrvale on jäänud valmisolek, reageerimiskiirus ja lahinguvõime sisuline hindamine."
See on teema, mida EKRE läbivalt rõhutab: tähtis pole riigikaitsekulude protsent sisemajanduse kogutoodangust, vaja on rääkida tegelikest võimekustest.
"Töögrupi hinnangul pole kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne kooskõlas NATO nõuetega ega paku poliitikutele tõenduspõhiseid otsustusvõimalusi," jätkatakse raportis.
Assamait. Mitte ainult ei ole sellega vastu taevast lastud loosung "Meie olemegi NATO!", vaid raportis kinnitatakse, et kaitseväe juhataja on käinud poliitikutele rääkimas muinas- ja luiskelugusid, jaganud katteta lubadusi ning luninud raha, mida pole osatud mõistlikult kasutada.
Mille juures võiks tähele panna: reformierakondlastest võimupoliitikud on alati kaasa mänginud. Sest hoidku taevas mõne hullu rahvamehe eest, kes jõulises kõneviisis nõuab laigulises vormis "eksperdilt" vastuseid küsimustele: kuhu te raha suunate, millised on kaitseväe tegelikud võimekused ja miks keeldutakse uute, kriitiliselt vajalike võimekuste arendamisest, nagu seda on näiteks korralik õhukaitse. Niisugune poliitik kuulutatakse koheselt riigikaitse ja riigikaitsjate vaenajaks, kes ei aja kiusujuttu muul põhjusel, kui ajendatuna soovist meeldida idapoolsetele võimuritele. Tülgastav!
Aruandes jätkatakse: "Eelmine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ei saanud aru kaitseväe personalifunktsiooni tähtsusest sõjaajal, mistõttu ta loovutas selle kaitseressursside ametile. Mõlemal endisel kaitseväe juhatajal [Riho Terrasel ja Heremil] vedas, et sõda ei alanud nende ametiajal…"
Siinkohal võin ma osutada tervele portsule avalikele sõnavõttudele, kus ma ütlen sama ebadiplomaatiliselt välja: "Herem ei saanud aru. Mitte millestki. Ja tulemuseks on, et sõjaolukorras sureb mõttetult palju Eesti poisse."
"Huvide konfliktide vältimiseks ja avaliku usalduse säilitamiseks on vaja kaitseministeeriumi valitsemisala tippametnikele ja kõrgematele ohvitseridele kehtestada piirangud kaitsetööstusettevõtete juhtimises pärast nende ametist lahkumist," tõdetakse raportis.
Eestis toimib avalik ja massiline kõrgemate ametnike ning ohvitseride liikumine kaitsetööstuse kõrgepalgalistele kohtadele. Samuti leiab aset vastupidine liikumine. Tulemuseks on lobistide võim ja taevani kerkiv korruptsioonihais. Mille juures taob Reformierakond jätkuvalt oma trummi: "Nii palju raha pole kunagi riigikaitsele läinud, kui praegu." Jah, aga see ongi probleem! Koos küsimusega: mida Eesti riik on selle raha eest päriselt saanud?
Raport võetakse kokku lausega: "Praeguse kaitseministeeriumi valitsemisala funktsioonide jaotusega saab küll kaitsevägi sõtta astuda, kuid pole võimalik sõda võita ehk säilitada sõjaeelne olukord."
Ootan põnevusega, kas nüüd kuulutatakse kõik riigikaitsekomisjoni liikmed, kes aitasid raportit kirjutada, Kremli käsilasteks ja putinistideks? Või saab sellise au osaliseks ainult EKRE esindaja komisjonis [Anti Poolamets]? Elik tõesti juhtub väiksemat sorti ime, ja keegi kusagil pannakse vastutama olukorra eest, et riik on sisuliselt kaitsetu?
Toimetas Karol Kallas