Ameerika Ühendriikide tuntud sõltumatu ajakirjanik Michael Shellenberger osutab, et "demokraatiakilpi" ehitades ja liiduvabariikidelt kuuletumist nõudes, ründab Euroopa Komisjon NATO-t ning kollektiivset julgeolekut.
Euroopa Liit väidab, et X-ile määratud 120 miljoni euro suuruse trahvi põhjuseks pole ühismeediplatvormi tsensuuri vastu tõrkumine. Liit üritab siiski kehtestada samasugust tsensuuri vahemehe kaudu, nagu toimus Ameerika Ühendriikides 2020.–2022. aastani. Põhjuseks on, et X-i sõnavabadus, eriti mis puudutab massisisserännet, tirib valguse kätte Euroopa tsivilisatsioonilise enesetapu.
Euroopa Komisjon määras 6. detsembril Elon Muski X-ile 120 miljoni eurose trahvi, kuna platvorm rikub väidetavalt ühismeediaplatvormide läbipaistvuse nõudeid. Täpsemalt rikkus Euroopa Komisjoni, mis kujutab Euroopa Liidu täitevvõimu, sõnul X seadust sinise linnukese märgi võimaldamisega kõigile soovijatele, X ei ava soovijatele selle reklaamivaramut, ega lase teadlasi ligi platvormi andmetele. Komisjoni kõneisik kinnitab, et otsusel pole midagi tegemist sisu modereerimisega.
Nii Euroopa Komisjoni kui Ühendkuningriigi, Brasiilia ja Austraalia valitsuste eesmärgiks on ameeriklaste tsenseerimine.
Tõde on siiski selles, et Komisjoni trahv on üheselt tingitud sisu modereerimisest ehk tsensuurist. Euroopa Liit soovib, et X avaks oma andmed selle poolt valitud "teadlastele", et need saaksid otsustada, milliseid postitusi ja reklaame tuleb tsenseerida. Tegemist on "tsensuur vahemehe kaudu" strateegiaga. Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeerium (DHS) andis aastatel 2020–2022 ja Euroopa Liit teeb seda täna, teatud valitsusvälistele organisatsioonidele voli nõuda ühismeedia platvormidelt sisu tsenseerimist, millisel viisil üritatakse avalikkust petta.
Euroopa Komisjon levitab sedasi väärteavet, mida see teeb põhjusel, kuna nii saab nõuda tsensuuri. See korraldab avalikult petmise kampaaniat, millega üritatakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide inimesed oma tegevuse suhtes segadusse ajada.
Paljud ameeriklased võivad igati õigustatult küsida, miks neid peaks huvitama, mida Euroopa Komisjon korraldab. President Donald Trump on suure osa Ameerika Ühendriikide tsensuuritööstuskompleksist sulgenud, sealhulgas osa, mida korraldas DHS.
Põhjus, mis ameeriklasi peaks antud teema huvitama, on selles, et nii Euroopa Komisjoni kui Ühendkuningriigi, Brasiilia ja Austraalia valitsuste eesmärgiks on ameeriklaste tsenseerimine. Väljaanne Public [Shellenbergeri meediakanal] oli esimene, mis tegi ülevaate tsensuuriaktivistide mõttekoja Stanford Cyberpolicy Center (Stanfordi küberpoliitikate keskus) korraldatud lõunasöögist, millel osalesid maailma riikide tsensuuriametnikud, kus arutelude teemaks oli Ühendriikide ühismeedia ja -kodanike loodud sisu tsenseerimine.
Stanford Cyberpolicy Center koondab libateadlaseid, kes suunasid DHS-i tsensuur vahemehe kaudu üritust aastatel 2020 kuni 2022.
NATO lepingus nõutakse liikmesriikidelt sõnavabaduse austamist ja vabade ning õiglaste valimiste toimumist.
Mis veelgi olulisem, Euroopa Liit rikub otseselt NATO lepingut, millest tulenevalt peavad Ameerika Ühendriigid Euroopat kaitsma. NATO lepingus nõutakse liikmesriikidelt sõnavabaduse austamist ja vabade ning õiglaste valimiste toimumist. Prantsusmaal ja Saksamaal takistatakse jõuliselt ideoloogilistel põhjustel massisisserände vastaste poliitikute valimistel esinduskogudesse kandideerimist. Rumeenia kõrgem kohus, tehes seda Euroopa Komisjoni toetusel, tühistas otsitud "Venemaa sekkumise" põhjusel Rumeenia presidendivalimised, kuna võitjaks osutus rahvuslasest rahvamees.
X-i trahvi saadab Euroopa Liidu Chat Control (jutukontroll) nimeline algatus, milles nõutakse sõnumivahetuse krüpteeringu murdmist ning ligipääsu kõigi sõnumite sisule. Mida tehakse väidetavalt lasteahistamise piiramiseks, kuid andmed selleks puuduvad, et nii karmi lähenemist oleks vaja. Signali ja Telegrami juhid on algatuse vastu, kuna see rikub inimeste õigust eraelule ning kujutab tagaust, mida erinevad jõud saavad kurjasti ära kasutada.
Eelmisel kuul alustas Euroopa Komisjon "demokraatiakilp" nimelise programmiga, mis kujutab endast teatud valitsusväliste organisatsioonide ja "tõigakontrollijate" suuremat rahastamist, et "tagada kiire vastus suurtele ja võimalikele rahvusvahelistele teabeoperatsioonidele. Luuakse sõltumatu Euroopa Liidu tõigakontrollide võrgustik, millega tagatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes toimuv jõulisem tõigakontroll." Minevikus on aktivistide valitsusvälised organisatsioonid ühismeedia platvormidelt nõudnud tõigakontrollist tulenevalt sisu tsenseerimist, seda isegi juhul, kui nõuded toetuvad valedele.
Euroopa digiteenuste määrus on rajatud tsensuur vahemehe kaudu lahendusele.
Euroopa digiteenuste määrus (DSA) on rajatud tsensuur vahemehe kaudu lahendusele. Vahemeesteks on valitsusvälised organisatsioonid, jõuametid ja valdkondade ühendused, mida nimetatakse "usladusväärseteks sildistajateks" (trusted flaggers). Nagu selgitas Alliance Defending Freedom esindaja Lorcán Price käesoleva aasta septembris kongressi ees esinedes: "Kui usladusväärne sildistaja midagi arvab, siis teenusepakkuja peab teda kuulama ja seadma sellise sildistatud seisukoha arvustuse ettepoole tavakasutajate sisust. Teenusepakkuja peab sildistatud sisu üle vaatama ja otsustama, kas see rikub Euroopa Liidu liiduvabariigi elik Euroopa Liidu seaduseid. Kui see juhtub nii olema, peab teenusepakkuja sellise sisu eemldama elik tõkestama sellele ligipääsu."
Mis on täheepanuväärne, siis Euroopa Komisjon avalikustas X-ile määratud trahvi samal päeval kui Ameerika Ühendriikide valitsus avaldas julgeolekukava, milles kirjutatakse: "Ühendriikide valitsus seisab vastu nomenklatuuri kehtestatud demokraatiavaenulikele põhivabaduste piirangutele Euroopas, anglosfääris ja ülejäänud demkraatlikus maailmas, seda eriti Ühendriikide liitlaste puhul." Dokumendis ähvardatakse otse Ameerika Ühendriikide poolse sõjalise julgeoleku tagamisest loobumisega. "See pole sugugi kindel, kas teatud Euroopa riikidel on tulevikus majandused ja sõjaväed, mis oleksid piisavalt tugevad, et need võiksid jääda usaldusväärseteks liitlasteks."
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (§11) sätestatakse: "Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest."
Miks küll Euroopa Liit tahab nüüd neid õigused inimestelt ära võtta?
Toimetas Karol Kallas