Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida, kirjutab Malle Pärn.

Olen kunagi kusagilt kopeerinud alljärgneva teksti. Palun vabandust, et ma ei oska anda selle originaalile viidet. 

Räägitakse, et 1855. aastal kirjutas  tulevane Ameerika president Abraham Lincoln oma poja kooli direktorile järgmise kirja: 

„Ma mõistan, et ta saab teada, et mitte kõik inimesed pole õiglased ega siirad. Aga õpetage talle, et alati on lisaks närukaeltele olemas tõelised kangelased ja et egoistlike poliitikute kõrval on olemas ka ustavad liidrid. 

Õpetage talle, et kui on olemas vaenlased, siis leiduvad ka sõbrad. 

Kui suudate, õpetage talle ka seda, et iga iseteenitud dollar on palju hinnalisem kui viis leitud dollarit. Õpetage talle oskust kaotada ja nautida võite. Kui suudate, veenge teda mitte kasutama võltsemotsioone ja õpetage talle vaikse naeru saladust. 

Kui suudate, õpetage teda huvituma raamatutest. Samuti andke talle vaba aega, et tal oleks aega mõtiskleda igaveste saladuste üle: lindudest taevalaotuses, mesilastest päiksekiirtes ja lilledest rohelisel aasal. 

Õpetage koolis talle, et palju auväärsem on olla vahel ebaedukas kui petta. Õpetage teda uskuma oma ideedesse isegi siis, kui kõik räägivad talle, et ta eksib. Õpetage teda olema pehme pehmete inimestega ja tugev julmadega. 

Püüdke anda minu pojale jõudu mitte järgida karja ka siis, kui kõik alluvad karjainstinktile. Õpetage teda kuulama kõiki inimesi, kuid õpetage teda samuti analüüsima kõike kuuldut, et ta suudaks valida vaid hea ja kasuliku. 

Kui suudate, õpetage teda kurb olles naerma ja seda, et pisarates pole midagi häbiväärset. Õpetage teda naerma küünikute üle ja hoiduma liigsest magususest. Õpetage teda müüma oma mõistust ja jõudu kõrgema hinna eest, kuid mitte kunagi müüma hinge ja südant. 

Õpetage teda mitte kuulama karjuvat rahvamassi, vaid tõusma ja võitlema, kui ta leiab, et tal on õigus. Käituge temaga pehmelt, kuid ilma liigse õrnuseta, sest vaid tules karastamisel sünnib hea teras. Lubage talle mehisust olla leppimatu ja vapper. 

Lubage talle suurt usku enesesse, sest siis on tal ka suur usk inimkonda. Seda kõike pole lihtne saavutada, kuid püüdke seda teha. Ta on hea, see minu väike poeg."

Meenutan taas kord püha Augustinuse sõnu riikide ja röövlijõukude kohta: 

„Mis muud on riigid lahus õiglusest kui vaid suured röövlijõugud? Pole ju ka röövlijõugud midagi muud kui väikesed riigid? Ka seal on tegemist inimeste rühmaga, keda juhitakse ülema meelevallaga, kes on seotud omavahelise lepinguga ning kes jagab kindla kokkuleppe alusel saaki. 

Kui see kuritegelik moodustis hukkaläinud inimeste lisandumisel sedavõrd kasvab, et haarab enda alla paikkondi, rajab asundusi, vallutab linnasid, allutab rahvaid, siis võtab ta endale ilma pikemata riigi nime, mida ei anna talle aga ilmselgelt mitte kahanev ahnus, vaid lisanduv karistamatus."

Me teeme kõik elus oma eesmärkide saavutamiseks mingid teadlikud ja alateadlikud valikud. Usun, et tegeliku valiku hea ja kurja vahel teeb inimene alateadlikult, vastavalt sellele, missugune on tema sisemine väärtuste skaala ja kooskõla, eelsoodumus, kasvatus, ühiskondlikud tõekspidamised ja traditsioonid. 

Meie valikud olenevad ka sellest, missugused väärtused on hinnatud ja missugused pahed on põlatud selles ühiskonnas, mille liikmed me oleme.

Kui õhk meie ümber on mürgine, siis ei saa me vältida selle mürgi sissehingamist. Kui vaimne keskkond meie ümber on mürgine, siis saame me ometi ennast selle mürgi eest hoida.

Martin Luther on öelnud: ma ei saa keelata seda, et varesed mu pea kohal tiirutavad, aga ma saan ometi hoolitseda selle eest, et nad mu pähe pesa ei teeks.

Me peame lahtiste silmadega vaatama elu enda ümber, ja hoiduma nende vaimsete mürkide eest, mida meile järjest rohkem peale surutakse. Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida.

Sest inimene on hindamatu väärtus, Jumala kordumatu looming. 

Inimene peaks olema hooliv ja tark looduse kuningas, mitte oma elukeskkonna õgardlik hävitaja. Ja mitte oma kaasinimeste alandaja ja mõnitaja.