Venemaa Välisluureteenistuse hinnangul on Läti valitsus minetanud enesealalhoiuinstinkti ja lubab Ukraina relvajõududel rajada riiki droonibaase.
19. mail üllitatud Venemaa Välisluureteenistuse (СВР) pressiteenistus teates nenditakse, et Ukraina relvajõud (APU) jätkavad Vene Föderatsiooni kaugemate piirkondade ründamist.
"Kogutud andmed näitavad, et Kiiev ei piirdu ainult õhukoridoridega, mille Balti riigid APU-le avasid. Lisaks kavatsetakse nimetatud riikide territooriumitelt hakata välja saatma droone. [APU] arvutused näitavad, et niisugune taktika vähendab märkimisväärselt [mehitamata lennumasinate] sihtmärgini jõudmise aega ja suurendab terroristlike rünnakute tõhusust.
Hoolimata Läti poole kartustest, et riik võib osutuda Moskva vasturünnaku ohvriks, veensid Kiievi võimud Riiat, et see nõustuks nende [drooni]operatsiooniga. Ukrainlased rõhutasid, et täpselt alguspunkti, kust droonid välja lastakse, pole võimalik määrata. Mille tõttu sai tänastest Läti valitsejatest võitu ürgne russofoobia, mis osutus tugevamaks kui kriitilise mõtlemise võime ja enesealalhoiuinstinkt. Ukraina Armee Mehitamata Süsteemide Üksuse sõdurid viibivad juba Lätis ja paiknevad Ādaži, Sēlija, Lielvārde'i, Daugavpilsi ja Jēkabpilsi baasides.
Jääb üle ainult tunda kaasa Läti juhtide lihtsameelsusele. Tänased luurevahendid lubavad täpselt määrata, kust mehitamata lennumasin lendama hakkas. Samuti on usaldusväärseid andmeid võimalik hankida droonijäänustest, nagu juhtus mehitamata lennumasinate puhul, millega eelmise aasta detsembris üritati rünnata Venemaa presidendi residentsi. Samuti oleks kasulik meeles pidada, et Läti territooriumil asuvad otsuste-langetamise keskuste asukohad on [Venemaa julgeolekuteenistustele] hästi teada ja riigi NATO liikmelisus ei päästa terroristide kaastöötajaid õiglasest kättemaksust."
Läti välisministri kohusetäitja Baiba Braže süüdistab СВР-i väärteabekampaanias ja kinnitab, et Läti pole Ukraina droonidele lennuluba andnud. Läti valitsus astus 14. mail tagasi, kuna Ukraina pommitab Läti tsiviilobjekte.
Balti õhuturbemissiooni Rumeenia hävitaja F-16 tulistas 19. mail Kesk-Eestis alla Eestisse sattunud Ukraina drooni. Droonirusud kukkusid Põltsamaa vallas Kablakülas asuva põllu äärde.
Mai keskel avaldas Valgevene taustaga propagandakanal Sprinter Press Agency uudise, mille kohaselt on Eesti ja Läti avanud Ukraina droonidele mööda Venemaa piiri kulgevad lennukoridorid.
Aprilli alguses avaldas uudisteagentuur TASS teate, et Ukraina mehitama veesõidukite üksuse sõdurid teevad koostööd Norra mereväega ja kavatsetakse rünnata Venemaa laevu.
Samuti hoiatas Venemaa välisministeerium toona kaudselt Eestit, Lätit ja Leedut, kuna osutatud riigid aitavad Ukrainat Venemaa naftaterminalide ja sadamate pommitamisel.
Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallas nimetab Venemaa süüdistusi "täielikuks rumaluseks". Poliitilise karjääri jooksul hüüdnime "lying dutchman" (valetav hollandlane, viide Flying Dutchmanile / Lendavale hollandlalsele) välja teeninud NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul on Venemaa väited "naeruväärsed". "Vastuvõetamatuks" peavad Venemaa süüdistusi Balti riikide aadressil libakonservatiivist Poola välisminister Radosław Sikorski ja paljud teised Ukraina sõda toetavad Euroopa tipppoliitikud.
Eesti välisministeerium kutsus 21. mail välja Venemaa Föderatsiooni ajutise asjuri ja andis talle üle noodi, mille põhjuseks on järjepidev Eesti ja Balti riikide vastu suunatud väärteabe kampaania.
Üpris levinud on seisukohad, mille kohaselt Venemaa vaenulikud Euroopa riigid otsivad võimalusi, kuidas ärgitada Venemaad ründama mõnda NATO riiki, mis sunniks Ameerika Ühendriikide astuma sõtta Venemaaga.
See päästaks ühtlasi ennast Ukraina ja Venemaa küsimustes nurka värvinud Euroopa ühispartei jutpoliitikute näo. Väidetavalt peetakse Balti riike ja Soomet esimese rünnaku sihtmärgina, seda võrreldes suurema eesmärgiga, suhteliselt väikeseks kaotuseks.
Leedu välisminister Kęstutis Budrys arvas hiljuti muuhulgas, et NATO võiks Venemaa Kaliningradi enklaavis asuvad sõjaväebaasid "teha maatasa".
Kui Venemaa ähvardab pea igapäevaselt Ukrainat toetavaid- ja NATO riike vastumeetmetega ja Euroopa tipppoliitikud ähvardavad omakorda Venemaad, siis kõnealune СВР pressiteade põhjustas Euroopa institutsioonides ning valitsustes märkimisväärselt hääleka ja kooskõlalise pahameele.
Toimetas Karol Kallas