13. septembril 2006 avalikustasid 80 prominentset kultuuritegelast oma toetusavalduse Toomas Hendrik Ilvesele, kes ka valimiskogus presidendiks valiti. Meenutagem, mida eesti rahva helgetel peadel toona Ilvese kasuks öelda oli ja mõtiskleme, kuhu me tänaseks jõudnud oleme.
Toetades Ilvest aitame Eestit
Meie, 80 allakirjutanut, ei kavatse enam taluda presidendivalimiste käigus tekkinud olukorda, mis on muutmas Eestit umbseks kolkaks. See nõrgendab eestlaste eneseusku ja meie riigi usaldusväärsust – seega meie riigi tulevikku.
23. septembril koguneb kolmsada nelikümmend seitse meie hulgast Estonia kontserdisaali valima Eesti riigipead. Vaid 347 – ent see on sihiseadmise päev kogu riigile. Me soovime, et sel päeval valitav rada viiks Eesti ähvardavast umbsusest eemale avarama eluvaate poole.
Seetõttu me võtame endale vastutuse olla Toomas Hendrik Ilvese usaldusmeesteks ja tagame, et meie presidendikandidaadist saab hea riigipea.
President Arnold Rüütel on pälvinud meie tänu, veendes kolm aastat tagasi kõhklejaid toetama Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Praegu laseb president Rüütel end kahel erakonnal ära kasutada parteiliste eesmärkide saavutamiseks, mis ei ole kooskõlas riigipea rolliga demokraatlikus riigis. Tänase Eesti suurim mure ongi poliitilise kultuuri nappus, mis teeb meele mõruks kaasmaalastel ning kahandab Eesti usutavust välispartnerite silmis.
Peatselt valitaval riigipeal tuleb raudse järjekindlusega püsida erakondlike huvide sõltumatu tasakaalustajana. Presidendil peab olema terav silm ning vahe keel, et hoiatada avalikkust selliste sise- ja välispoliitiliste arengute eest, mis ohustavad Eesti demokraatlikku ja euroopalikku rada.
Me kinnitame valijameestele, et Toomas Hendrik Ilves suudab presidendina rääkida oma rahvaga ausalt ka valusatest asjadest ning esindada meid oskusliku rajaleidjana välissuhtluses – nagu seda tegi president Meri. Toomas Hendrik Ilvese analüüsivõime ja tulevikku suunatud pilk, tema kodumaa-armastus ning rahvusvaheline kogemus on voolinud temast isiku, kes järgmisel viiel aastal suudab Eesti Vabariigi presidendina oma rahvale rohkem anda kui tema vastaskandidaat Arnold Rüütel. Me teame, et nii arvab ka enamus eestlastest.
Me hoolime oma vabast riigist ning kutsume kõiki üles jätkama kokkuhoidva ja avatud Eesti ülesehitamist. Meie üleskutse on nõudlik, sest peame seda oma kohustuseks. Meie üleskutse on avalik, sest me armastame Eestit.
Allakirjutanute seas olid Jaan Kross, Viivi Luik, Arvo Pärt, Neeme Järvi, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Olev Subbi, Enn Põldroos, Jüri Arrak, Erast Parmasto, Ita Ever, Kaljo Kiisk, Aarne Üksküla, Merle Karusoo, Mart Saarma, Fred Jüssi, Kuno Areng, Tõnis Mägi, Ellen Niit, Enn Soosaar, Doris Kareva, Jaak Jõerüüt, Riho Sibul, Reet Linna, Andres Tolts, Mait Summatavet, Leonhard Lapin, Dimitri Kaljo, Leo Mõtus, Peeter Tulviste, Hillar Aben, Mart Meri, Hirvo Surva, Vardo Rumessen, Ivari Ilja, Ave Alavainu, Andrus Kivirähk, Ilmar Raag, David Vseviov, Jaak Johanson, Mihkel Raud, Ülle Lichtfeldt, Ain Lutsepp, Jaan Tätte, Peeter Laurits, Hardi Volmer, Jaanus Rohumaa, Imbi Paju, Peeter Simm, Mart Juur, Janno Põldma, Heiki Ernits, Hannes Võrno, Kiur Aarma, Peeter Oja, Ülo Krigul, Hendrik Toompere jun, Tõnu Oja, Jüri Aarma, Jaan Elken, Lauri Vahtre, Ülar Mark, Helmet Raja, Jaan-Olle Andressoo, Mare Mikof, Marko Mäetamm, Kaido Ole, Jaan Klõšeiko, Heie Treier, Tiina Tammetalu, Asko Künnap, Julia Maria Künnap, Anu Kalm, Dan Mikkin, Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Juss Piho, Jaan Tammsaar, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla.