Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust tellitud uuringust selgus, et Eesti inimesed eelistaksid praeguse raudtee korrastamist ja rongikiiruste tõstmist Rail Balticu uue trassi rajamisele.
11. oktoobril toimus Tallinna Keskraamatukogus pressikonverents "Rail Baltic: kuidas edasi?", kus tutvustati kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) poolt tellitud uuringu tulemustesi.
1115 inimesest koosneva valimiga küsitluses uuriti, millist raudteed sooviksid Eesti elanikud. Küsitletud said valida kahe variandi vahel: praeguse raudtee rekonstrueerimine ehk Estlinn, tõstmaks kiirusi kõigil olulistel Eesti sisestel raudteedel, ning Rail Baltic, mis läheb kõige otsemat teed Tallinnast Riiga. Tulemustest selgus, et 52% elanikkonnast kalduks nende kahe projekti vahel valides Eesti olemasoleva raudteevõrgu parendamise poole.
"Me küsisime uuringus ka seda, millised on inimeste sõiduharjumused, kui palju nad sõidavad oma kodust kaugemale kui 30 kilomeetrit. Küsisime ka seda, kui palju on inimesed on elukohta vahetanud, sest sõiduaeg on liiga pikk olnud," rääkis ARB liige Priit Humal.
Olemasoleva raudtee korrastamise kasuks räägib eelkõige see, et vajadus uute trasside loomiseks puudub. "Olemasoleva raudteega on looduskeskkond saja aasta jooksul harjunud. Teedevõrgu ja majade loomisel on sellega arvestanud. Uus raudtee mõjutaks olemasolevat kindlasti väga palju. See ei tähenda, et uut raudteed ei võiks teha, aga see peab olema väga pikalt kaalutud otsus," ütles Humal.
Pressikonverentsi videosalvestust saab vaadata ülal. Küsitluse tulemuste kohta on ulatuslikum kokkuvõte kättesaadav siit.