Just nimelt uute Läänest pärit väärtuste jõuga peale surumises ja mitte neile vastu seismises peitub oht Eesti riigile ja demokraatiale. Ühiskond vajab restarti ja konfliktile aluse pannud kooseluseadus tuleb tühistada, kirjutab Tiit Kärner.
Kooseluseadus tuleb tühistada. Miks? Kodurahu ja demokraatia huvides. Kirjutasin juba enne kooseluseaduse vastuvõtmist, et see viib eesti ühiskonna lõhenemisele, ning olen hiljem kirjutanud, kuidas ta seda ka tegi. See tulemus oli ette nähtav – eeldusel, et on olemas mingi ettekujutus sellest, kuidas inimühiskond toimib ja et järeldusi tahetakse teha.
Kooseluseaduse vastuvõtmisega ja eriti selle vastuvõtmise viisiga – mille madalust on tunnistanud ka seaduse toetajaid – tekitati enamikus rahvast usaldamatus riigijuhtide suhtes, mistõttu hilisem pagulasprobleem kujunes pea puhtalt usalduskriisiks. Miks "neid" peaks nüüd usaldama? Seda enam, et valitsus ja ajakirjandus (oma enamuses) tegi kõike, et seda konflikti süvendada, halvustades ja süüdistades kooseluseaduse ja kontrollimatu sisserände vastaseid, rääkimata nende argumentide ära kuulamisest. Selle tipp oli muidugi kooseluseaduse vastaste süüdistamine sadismis ("tunnevad mõnu teiste tallamisest") president Toomas Hendrik Ilvese poolt Riigikogu avaistungil.
Miks selline tulemus oli ette nähtav? Hiljutine vaidlus kommunismi kuritegelikkuse üle tõi selgelt välja kurja juured. Ja selleks ei ole mitte utopistlikud tulevikunägemused kui sellised, vaid püüded neid sunniviisiliselt teoks teha. Piiritu usk millessegi, mis on ekslik või mitteteostatav, võib küll kahjustada uskujat ennast, kuid kuritegelikuks muutub see siis, kui seda vägivaldselt ka kaasinimestele peale surutakse. Kui ühiskonnad iga tujumuutusega kaasa jookseksid, kaotaksid nad võime kogemustest õppida. Sellised ühiskonnad kaua ei püsiks ning seetõttu on teatav inerts inimühiskondadesse looduse poolt sisse kirjutatud. See toimub nii, et inimesed on uuendustele vastuvõtlikud noorena, kogetu säilitavad aga emotsionaalses mälus tunnete, väärtuste, tavade kujul. See ongi see, mida kultuuriks nimetatakse. Seetõttu toimub kultuurivahetus põlvkondade vahetuse teel ning vastu võetakse need uuendused, mis on end tõestanud mitme põlve jooksul.
Läänest alguse saanud hüpertrofeerunud seksualismi ning postmodernistlik tõe eitamise laine jõudis Eestisse sajandi algul ning kohe tekkisid mõned, kes, nähes selles mingit uut lunastust, püüdsid seda ka siin teoks teha. Inimesed aga, kelle vaba tahet eitati ning kellele püüti neid uusi väärtusi vastu nende tahtmist sisendada, tajusid seda vältimatult vaimse vägistamisena – vägivallana oma tahte kallal. Loomulikult ei saanud vastuseis tekkimata jääda.
Just selles (seni peamiselt vaimses) vägivallas, ja mitte vastuseisjate raevus, peitub oht Eesti riigile ja demokraatiale. Püüe osa elanikkonda avalikust ruumist välja tõrjuda, Eesti vaimne lõhestamine vähendab riigi vastupanuvõimet mistahes ohtudele. Sellele suunatud sildistamine (mis 90-protsendiliselt on puhas laim) on ajakirjanduses ja massiteabevahendeis domineeriv, argumenteerimist ja, seda enam, arutelu peaaegu enam ei kohta. Asi on jõudnud sinna, et seadusandjad peavad seadusrikkumist õigustatuks, kui see nende arvates aitab "õige asja" eest seista. Eriti groteskne on see, et seda väidetakse tehtavat "demokraatia kaitsmise" nimel. Tõepoolest, võibki juhtuda, et me hävitame demokraatia põhjendusega, et konkureeriv poliitiline jõud võib kunagi tulevikus demokraatiale ohtlikuks saada, nagu kirjutas Jaak Valge (häbi Postimehele, kes loobus tema kirjutise avaldamisest).
Et sellest tekkinud poliitilisest ummikseisust välja pääseda, peame pöörduma tagasi aega enne selle ummiku tekitamist. Me peame tegema ühiskonnale restardi. Konfliktile aluse pannud kooseluseadus tuleb tühistada. Pragmaatilised kaalutlused selleks esitas juba Urmas Reinsalu. Ei ole kahtlust, et seda sammu esitatakse mõnede ringkondade poolt kui homoviha vms. See on vale. Homode juriidiliste vajaduste rahuldamiseks tuleb vastu võtta vastav seadus. Nagu ma aru olen saanud, on näiteks Vabaerakonnal vastav eelnõu juba olemas.
Kõik see on vältimatu vigade parandus, mille eesmärk on parandada ühiskonna vaimset õhkkonda ja vältida taoliste demokraatiat ohustavate vägivaldsete trikkide kordamist tulevikus. See peaks olema meie ühine eesmärk. Siis ehk saaks hakata tegelema ka ühiskonna jaoks oluliste asjadega.
Allikas: autori postitus Facebookis.