Inimesi ei tohi jaotada erinevateks seksuaalideks "nende liikide järele", see on alandav. Riigijuhid ei tohi oma rahvast alandada, liigitada ega sildistada inimesi nende seksuaaleelistuste põhjal. Kui keegi ise tahab end selle põhjal esile tõsta, siis olgu see tema eraasi, mitte riigile arutada või seadustesse kirjutada, leiab kolumnist Malle Pärn.
Õnnetu on see rahvas, kelle valitsus teeb seaduse, mis keelab inimestel lähtuda oma elukorralduses ja hinnangute andmises klassikalisest igiigavesest kõlblusest ja moraalist, nimetab need tagurlikuks või lausa ühiskonnaohtlikuks ümber ja seab need ühepoolse propaganda kaudu põlu alla.
Igasugune seksuaalelu ületähtsustamine ja avalikkuse ette kiskumine meie igapäevaelus on tegelikult ebamoraalne. Seksuaalsus kuulub iga inimese intiimsesse eraellu, seda ei tohi seadustesse kirja panna. Valitsus ei tohi piiluda inimese magamistuppa. Ammugi mitte sundida rahvast avalikult arutama üksteise intiimasju.
Inimesi ei tohi jaotada erinevateks seksuaalideks "nende liikide järele", see on alandav. Riigijuhid ei tohi oma rahvast alandada, liigitada ega sildistada inimesi nende seksuaaleelistuste põhjal. Kui keegi ise tahab end selle põhjal esile tõsta, siis olgu see tema eraasi, mitte riigile arutada või seadustesse kirjutada.
Mõned inimesed ongi juba nii segadusse aetud, et esitavad kummalise küsimuse: mis on üldse traditsiooniline perekond? See peaks küll olema endastmõistetav, et perekonna algrakukese, abielupaari, moodustavad alati ja igal pool mees ja naine. Ja neile sünnivad lapsed. See ongi perekond. Meile teadaolevalt juba mitu tuhat aastat. Lapsed sünnivad ainult mehe ja naise kooselust.
Tunnistagem, ametlikult koosellu või abiellu registreeritud mees-mees ja naine-naine paarid on ju tegelikult absoluutne kurioosum. Niisugust riiklikult tunnustatud kooslust ei ole kunagi inimkonna ajaloos olnud. Nii et kõigepealt on eriteadlastel vaja seda tõsiselt uurida, ja kui selline "uuendus" tõesti osutub õigeks ja vajalikuks, siis tuleks see sisse viia väga ettevaatlikult ja väga pikkamööda.
Aga loomulikult ei saa neid paare võrdsustada traditsiooniliste abielupaaridega. Nende kooslus põhineb isiklikul mõnul ja heaolul, mitte rahvuse taastootmisel. Kui keegi sellisesse paari toob kaasa oma lapse, siis on see tema laps, mitte tema partneri laps, sest lapsed sünnivad mehe ja naise kooselust.
Abielu on riigi kaitse all sellepärast, et meil on vaja lapsi kaitsta nende vanemate isekuse ja kergemeelsuse eest. Ja toetada rahvuse taastootmise protsessi. Samuti on see vajalik rahva kõlbelise puhtuse väärtustamiseks.
Abielu mõiste laiendamist tohiks ühiskonnale pakkuda ikka ainult siis, kui see on tõesti teaduslikult põhjendatud, mitte mingite suvaliste poliitiliste otsuste põhjal peale sunnitud. Või mingite omakasupüüdlike ühingute surve all. Selline surve on tegelikult ju alandav. Räägitakse küll kõlavaid sõnu vähemuste kaitsmisest, aga tegelikult hoopis alandatakse neid. See asetab need erisused ju kuskile omaette klassi, mis kuulutatakse seadusega puutumatuks, mille kohta keegi ei või mingit kriitikat kuuldavalt välja öelda.
Neid ei tohi isegi õige meditsiinilise nimega nimetada! Nagu oleksid nad invaliidid, kelle puuet ei tohi halvustada. Nad siis ikka ei ole "tavalised inimesed", nagu meile püütakse selgeks teha? Sest tavaliste inimeste kohta lubab meie seadustik miskipärast isegi laimu avaldada, neid tohib isegi riiklikus meedias räigete roppustega üle valada. Avaliku laimu kriminaliseerimise seaduse eelnõu viskas riigikogu ju kõrvale.
Geikooselu võrdsustamisel abieluga ei ole midagi tegemist progressiga, ühiskonna või teaduse arenemisega. See võib progressina NÄIDA ainult teatud inimestele, kes kujutavad ette, et nende kooselu võrdsustamine tavalise abieluga teeb nende elu mõnusamaks. Ei tee. Nende sisimas, suhtumises endasse, ei muutu sellest mitte midagi. Ei muutu ka teiste suhtumises nendesse. Need, kes olid selle vastu, on selle vastu ka edaspidi. Sest neil on selleks väga mõjuvad põhjused, neid ei kaota ära mingi seadus. Pigem suurendab vastuseisu, nagu ikka "uuendus", mida vägisi peale surutakse.
Ükski teadus ei ole ju ikka veel ära tõestanud, et inimesel kui liigil on palju erinevaid võrdselt normaalseid seksuaalsuse vorme. Seksuaalsus on binaarne, see on loodusseadus. Kõik need sugude veidrad "variandid" on ju välja mõeldud. Ja loodusseadust ei saa ära muuta ükskõik kui võimsa riigi valitsus ega ühegi kapriisse miljonäri rahad.
Progress on teatavasti liikumine mingi positiivse arengu suunas. Rahvuslikuks progressiks saab nimetada sellist liikumist, mis teeb rahva tugevamaks, tervemaks, targemaks, ühtehoidvamaks, jõukamaks, mis kasvatab tema enesehinnangut, teeb ta õnnelikumaks, tagab rahvusliku kultuuri õitsengu ja nii edasi.
Kui sallivus oleks tõesti uue aja moraal, siis peaks ta olema mõlemasuunaline! Siis peaksid geiabielu seaduse läbisurujad ka perekonna kaitsjaid sallima, ja viisakalt käituma nendega, kellele abielu mõiste laiendamine haiget teeb või loomuvastasena tundub.
Oleks ju loogiline, kui sallivuse nõudjad ISE lahkelt eeskuju näitaksid, ja oleksid tõepoolest sallivad ning avatud. Kuni me seda ei näe, sest pigem tuleb just sallijate poolelt rohkem sallimatust ja suletust – seni ei ole see võlts-sallivus kui "uus ideoloogia" ühelegi mõistlikule inimesele vastuvõetav.