16. juulil kohtub Helsingis USA president Trump oma Venemaa kolleegi Putiniga. See saab teoks pärast NATO suurkohtumist ja visiiti Suurbritanniasse. Kindlasti on sellel kohumisel tagajärjed ka Baltikumile, arvestades seda, kuidas on muutunud USA suhtumine NATO-sse, mille kulud katab suures osas Washington.
"Euroopa on jõukas ja kohtleb Ameerikat kui narri. Las saab ise hakkama," on kokkuvõtlikult Trumpi seisukoht praeguse sõjalise liidu kohta olukorras, kus Ühendriigid on jooksnud ummikusse oma välismissioonidega. Afganistanis on saanud hukka 6000 ameeriklast ja 110 000 afgaani. Naftakompaniide jaoks on olnud tegemist muidugi äärmiselt kasumliku ettevõtmisega. Kui näiteks rääkida kas või Iraagi hõivamisest.
NATO on oma aja ära elanud. Nii on pealkirjastatud artikkel, mille autoriks on Christian Whiton, Riigidepartemangu vanemnõunik, raamatu "Tark jõud: diplomaatia ja sõja vahel" autor. Oma artiklis nuhtleb ta Euroopa liitlasi, kes on väga laisad panustama omaenese kaitsejõududesse. Ebaõiglaselt on jäetud artiklis mainimata Eesti, kelle kulutused kaitsejõududele olid 2,4 protsendiga Euroopas kõrgeimad. Arvestades Eesti panuse reaalset kapatsiteeti võib see jääda muidugi märkamatuks, ent lähtudes võrdse partnerluse printsiibist peaks olema ära märgitud.
Whitoni kriitika liitlaste suhtes on õigustatud, sest aastakümneid on Euroopa suurriigid suhtunud riigikaitsesse enam kui laisalt, suunates vahendeid nn pehmetesse sfääridesse ehk laiendades sotsiaalsfääri. Tegelikult võib seda pidada muidugi sotside ja muude vasakpoolsete hääletajate huvi ja soosingu ülalpidamise kuludeks.
Euroopa Liit võiks panustada igal aastal relvajõududesse palju rohkem oma 17 triljoni dollarilisest eelarvest. Võrreldes Venemaa 61 miljardiliste kulutustega kaitsele on see kolossaalne summa. Ent Euroopa seda ei tee. Erinevalt Venemaast puudub ka Euroopal tahe ja vajadus ekspansiooniks. Vajadusel võiks Euroopa panna samuti välja miljonilise tegevarmee, nagu seda on praegu Venemaal (1988. aastal oli Nõukogude Liidu relvajõudude tegevkoosseis 5,5 miljonit inimest), ent selle asemel on vähendatud relvajõude ja tehnika hulka. Ja Trump on eriti vihane Saksamaale, mis mängib topeltmängu – eeldades, et USA jätkab selle territooriumi kaitsmist Venemaa eest, kellega Berliin teeb erinevaid majanduslikke diile.
President Trumpil on siis ees oluline töönädal. Tema ja administratsiooni otsustes mängib kindlasti rolli Donald Trumpi kui inimese elukogemus ja veendumused. Jätamegi poliitilise soolapuhumise nende hooleks, kellele selle eest makstakse. Meie vaatleme aga selles ja järgnevas artiklis Donald Trumpi ja Vladimir Putinit kui inimesi nende vooruste ja miinustega.
Donald John Trump, kelle nimi tähendabki kaardipaki "trumpi" ehk "ässa", on sündinud 14. juunil 1946 sakslastest immigrantide perre, kes kandsid algselt nime Trumpf. Talle meeldib oma perekonnanime teemal kalambuuritseda.
Vanaisa Friedrich tuli Ameerikasse 16-aastasena, olles Bremenis maksnud 10 päeva kestva merereisi eest umbes 20 dollarit juuksurina teenitud raha. Tema kui ärimehe edu sai alguse kullapalaviku ajal, avades Alaskal restoranid õnneotsijate teenindamiseks. Isa Fred oli New Yorgi üks olulisimaid kinnisvaraarendajaid.
Eksib see, kes peab Trumpi tema kõnede alusel harimatuks. Tänu oma perekonna varanduslikule seisule on ta saanud väga hea hariduse. Ta on lõpetanud New Yorgi sõjaväeakadeemia, kuhu ei saa sisse kaugeltki igaüks. Pennsylvania ülikoolis on ta saanud majandusalase hariduse. Seega võib tema kõnesid pidada just sellisteks, millega kõnetada laiemat kuulajaskonda.
Väiksemas, intiimsemas seltskonnas, avaneb president Donald Trump teistsuguse inimesena, sellesse ringkonda aga ei satu ajakirjanikud, kes tema elu, tegemisi ja sõnavõtte kajastavad. Kuigi Trumpi näeb televaataja sageli olukordades, mida võiks nimetada show'ks, suudab ta oskuslikult vee peale jääda ka sofistlikumas vestlusringis. Väidetavalt on tal oskus suunata kõneteema talle vajalikus suunas eriti siis, kui vestluspartnerid ei ole oma "kodutööd" korralikult teinud.
Trump on kirjutanud mitmeid raamatuid. Need on suuresti saanud teoks kaasautorlusena ja nii mõnedki inimesed väidavad, et said nende väljaannete juures ära teha kogu töö. Ent selline lähenemine loomingulisele tegevusele ei ole Trumpi puhul ainulaadne. Küll on aga Trump hinnatud ja oodatud kõneleja majandusfoorumitel. Väidetavalt on Trump öelnud ära mitmele ülikoolile, mis on talle pakkunud tervet loengute kursust.
Tema ootamatu võit presidendivalimistel andis palju tööd "stilistidele", õigemini "stiiliuurijatele". Kui eelnevad presidendid oma kõnedes püüdsid vältida keerulisi sõnakombinatsioone ja nende sõnavõtud olid mõistetavad ka 7.–8. klasside õpilastele, siis Trump on läinud veelgi kaugemale. Õelad keeled väidavad, et pikemaid fraase kui "United States of America" praegune president ei kasuta. Fakt on see, et uurijate arvates on Trumpi kõned mõistetavad ka 5. klasside õpilastele, ja fakt on see, et Trump on kõnelenud end presidendiks.
Valimistulemustele mängis kindlasti trumbid kätte ka asjaolu, et Donald T. on ameeriklastele olnud tuntud juba ammu. Ta on olnud sage külaline televisioonis ning ka ise juhtinud mitmeid teleshow'sid. Ta vilksatab ka kinohitis "Home alone 2" ning teistes mängufilmides. Trump on jäänud truuks oma soengule, mida mõnitatakse meelsasti tema vastaste poolt, ent seegi on aidanud kaasa tuttava imago alalhoidmisel.
Trumpi vastastele kõlbab kõik oma oponendi mustamiseks. Tema ümber on kujundatud "valget Ameerikat" propageeriva inimese kuvandit, ent tegelikkuses on see kaugel tõest. Üheks tema asepresidendi kandidaadiks oli teatud perioodil näiteks telestaar Oprah Winfrey.
Keskmistele ameeriklastele avaldab muljet isiklik edukus ja majanduslikud saavutused. Heaks näiteks noore Trumpi oskustest oli ühe ebarentaabli hotelli väljaostmine ja selle ümberehitamine. Hotell sai populaarseks ning presidendi majandusliku edu üheks monumendiks on Trump Tower, mis on New Yorki üks märkimisväärsemaid ehitisi. Täna on Trump paljude USA-s ja Kanadas asuvate hotellide ja golfiväljakute ning omanimelise kodu- ja rõivatoodete kaubamärgi omanik.
Kuigi ta on kahel korral praktiliselt laostunud, hinnatakse tema varandust praegu 4,1 miljardile dollarile ja teada on ka see, et oma 400 000 dollarilise presidendi aastapalga annetab Donald Trump heategevusele.
Oma vanuse kohta on ta väga hea tervise juures. Ta ei ole praktiliselt kunagi haige ning talle piisavat 4-tunnilisest unest. Väidetavalt on hea tervise aluseks kunagine tegelemine wrestlinguga ehk ameerika maadlusega, mis on pigem näitemäng kui sport. Veel hiljuti juhtis ta teles omaenda wrestling-show'd. Praegu sisustab ta aga oma aega golfimänguga.
Trumpi kolmest abikaasast kaks on slaavi päritolu. Tal on viis last ja nii mõnigi inimene on kindel, et Donald Trump ei jää viimaseks sellenimeliseks presidendiks.Trumpi vastased on süüdistanud teda vägivallas naiste vastu, ent ükski süüdistus ei ole leidnud tõestust ning on jäänud vaid otsitud kulujuttude tasemele. Muidugi ei saa keegi vaielda vastu, et Trump on alati hinnanud modelli-tüüpi naisi, ning aastatel 1996–2015 oli ta ka ilukonkursi "Miss Maailm" omanik. Sellega seotud töökohustused tõid ta aastal 2013 ka Moskvasse.
Selline on siis inimene Donald, keda teame president Trumpina, kes jätab väheseid ükskõikseks. Hiljuti avaldas ka Helsingin Sanomat endale truuks jäädes pilapildi USA presidendist rubriigis "Kun kaksi marjaa" ehk "Nagu kaks tilka vett", kus võrdles Trumpi tavalise koduseaga.
Londonis on linnapea Sadiq Khan andnud loa lennutada reedel, 13. juulil, kesklinnas Parlamendi väljaku kohal 6-meetri kõrgust täispuhutavat "vihast beebi Trumpi". Nimelt ei ole linnapeal kuidagi võimalik ära öelda idee välja käinud linlaste grupile. Performance leiab aset meedia sõnul juhuslikult samal ajal marsiga "Peatage Trump".
Lisaks sellistele "rahvalikele eneseväljendusaktsioonidele" on arvanud ka Tomáš Valášek, poliitikauurimiskeskuse Carnegie Europe direktor, et president Trump on oma praeguses vaimses seisundis väga ettearvamatu (raadiointervjuu 11.7. Soome kanalile Yle1).
President Trumpi aga selliste väljaastumistega üllatada ei ole võimalik. Ta on keskendunud oma kodumaale ja lubab teha selle taas suureks ja võimsaks. Ta on seda meelt, et Ameerika ei pea mängima maailma politseinikku. See tähendab muidugi ka Läänemere regiooni olukorra ümberkujundamist ning kes teab – kui Trumpi arvates on Ida-Ukraina ja Krimm loomupäraselt Venemaa huvisfääri kuuluvad, siis kas võime oletada, et nii on tema arvates ka Ida-Virumaa ja Ida-Lätiga?
Mis jääb Eestil muud üle kui loota, et Helsingis, selles spioonide ja Ida-Lääne piiririigi pealinnas peetud kõnelused ei saa saatuslikuks uueks Teheraniks või Jaltaks. Ja hea lugeja võib loota, et peagi ilmub pisike persoonilugu ka Vladimir Vladimirovitš Putinist.
Päisefotol: Vladimir Putin ja Donald Trump 2017. aastal (Scanpix).