Ühe kaalukama Ühendkuningriigi ajakirjaniku Andrew Neili sõnul toimub maailmapoliitikas hetkel ulatuslik murrang ja targad poliitikud seavad esikohale oma inimesed.
Neile, kellele pole veel kohale jõudnud, millisels maailmapoliitika murrangu ajastul hetkel elatakse, soovitan ma lugeda läbi Mark Carney 20. jaanuaril Davoses peetud kõne tekst. Seda ei juhtu sageli kui Kanada peaminister kaardistab maailmapoliitika märgilisi muutuseid. Ometigi Carney, kes on endine Inglismaa Keskpanga kuberner, seda tegi.
Paljud riigid jõudnud ühesugusele järeldusele: vaja on arendada suuremat strateegilist autonoomiat: energias, toidus, olulistes maavarades, rahanduses ja tarneahelates.
Kõige olulisem katkend tema kõnest kõlab:
"Viimase kahe aastakümne jooksul on rahanduse, tervise ja geopoliitika kriiside seeria paljastanud äärmusliku üleilmse lõimumise [globaliseerumise] ohud. Mille tulemusena on paljud riigid jõudnud ühesugusele järeldusele: vaja on arendada suuremat strateegilist autonoomiat: energias, toidus, olulistes maavarades, rahanduses ja tarneahelates. Selline aje on mõistetav. Riigil, mis ei suuda iseennast toita, millel pole enda tarbeks energiakandjaid, ega suuda ennast kaista, pole väga palju valikuid. Kui reeglid [reeglitepõhine maailmakord/rahvusvaheline õigus] riiki enam ei kaitse, siis peab see kaitsma iseennast."
Kuna niisugust juttu ajab täiel määral kinni makstud üleilmse progressistliku nomenklatuuri liige, siis on tegemist dünamiidiga. Carney'i sõnul on üleilmse lõimumise aeg läbi ja riigid, mida ta nimetab "keskmisteks võimudeks", nagu Kanada ja Ühendkuningriik, mis lõikasid üleilmastumiselt kasu ja harjusid oma tahtmist kehtestama rahvusvaheliste institutsioonide – nagu WTO, ÜRO, COP, NATO, EL – kaudu, peaksid nüüd mõistma, et see mäng on läbi.
Kui riigil pole võimalik ennast uues katkestuste maailmas toita, kütta ega kaitsta, siis annab see otsad.
Kui riigil pole võimalik ennast sellises uues katkestuste maailmas toita, kütta ega kaitsta, siis annab see otsad. Sellised on tema sõnul Kanada esimused. Ta on Kanada energiaturvalisuse tagamise eesmärgil prügikasti visanud suure hulga riigi null heitmete taagast. Mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute asemel pöörab ta rohkem tähelepanu kahepoolsetele suhetele, mis tema arust tulevad Kanadale kasuks, mille viimaseks näiteks on kaubandusleping Hiina Rahvavabariigiga. Samuti kavatseb ta kahekordistada Kanada kaitsekulutusi.
Briti valitsus võiks võtta õppust. Carney katkestuste maailma põhjuseks on Donald Trumpi elevanditsemine reeglitepõhise maailmakorra portselanipoes, mis on lääneriike viimased kaheksakümmend aastat nii hästi teeninud.
Niisugune muutus tuleb kasuks autokraatidele Moskvas, Pekingis ja mujal, kes soovivad senise maailmakorra asendada neile sobivama süsteemiga. Millega Trump arvestab.
Toit. Kütus. Kaitse. Need on Carney'i märksõnad uue hirmutava maailma kohta, milles keskmised võimud peavad otsima strateegilist autonoomiat, kuna vanad liidud ja rahvusvahelised institutsioonid enam ei toimi. Niisugused peaksid olema samuti Briti poliitikad.
Katkestuste maailma põhjuseks on Donald Trumpi elevanditsemine reeglitepõhise maailmakorra portselanipoes.
Riigil on vaja võimekust oma rahvas paremini ära toita. Võimekust toetuda odavatele ja turvalistele energiaallikatele. Jõudu kaitsa ennast paljude ja üha suuremaks muutuvate ohtude eest. Hetkel Keir Starmeri valitsus millegi niisugusega ei tegele,
Selle asemel see laastab ettevõtteid maailma kõige kallimate- ja majapidamisi kalliduselt teisel elik kolmandal kohal olevate energiahindadega.
See kulutab miljardeid dollareid null heitmetele, kuid kaitseelarvele lisatakse vaid raasukesi.
Ja toidu kasvatamise põllud kaetakse päikesepaneelidega.
Raske on ette kujutada teistsugust poliitikate kogumit, mis sobiks Carney'i kirjeldatud keskvõimude strateegilise autonoomia saavutamiseks veel vähem.
Britannia vajab hüppelist muutust selle energia-, toidu- ja kaitsepoliitikates. Miljardid, mida kavatsetakse kulutada null heitmetele, tuleb suunata riigi taasrelvastamisse.
Samuti vajab Ühendkuningriik energiapoliitikat, milles varustuskindlus käiks kaasas madalate energiahindadega, mis lubaks asuda taas üles ehitama kaitse jaoks hädavajalikku rasketööstust.
Talude poliitikat, mis seab taas esikohale toidu kasvatamise, mitte parasjagu moes olevaid keskkonnaalgatusi.
Mitte midagi sellist Strameri valitsuse ajal tõenäoliselt ei juhtu. Peaministril puudub selliste teemade tarbeks vajalik nägemus ja võimekus. Tema partei on XX sajandisse kinni jäänud vana mõtlemise vang, mida on samuti suur osa ülejäänud Briti pahem- ja parempoliitikast.
Kui Carney'i esitatud väljakutset ei mõisteta, ega suudeta sellele äärmuslikul viisil vastata, siis ei oota Ühendkuningriiki ees mitte ainult majanduslik allakäik, vaid lisaks kujutavad riigi vaenlaste kurjad kavatsused üha suuremat haavatavust. Eriti kui pole Ameerika Ühendriike Britanniat kaitsmas.
Tõlkis Karol Kallas