Aeg on välja kuulutada kontrrevolutsioon võitluseks kõige sellele vastu, mida kavatseb meile kaela tuua rahvusvaheline globalism ja neoliberalism oma nihestatuses ja inimvaenulikkuses, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Reformierakonda kui Eestit hävitavat jõudu ei maksa karta.
Eesti valijatel avaneb võimalus lõpetada seest punase ja väljast kollase kliki võim Eesti riigis.
Riigikogu valimiste eel heidab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev pilgu ajalukku ja meenutab, kuidas olid lood võimuga ühes antiikaja suurimas tsivilisatsioonis Roomas.
Vohav plutokraatia, kõige ja peaaegu kõigi ostetavus, igasuguse kõlbelisuse igandiks kuulutamine ja tõe eest seisjate „üksikuteks tagurlasteks" tembeldamine on kestnud niivõrd kaua, et on ammu muutunud argielu normiks.
Valge lumevärv on rahu ja tasakaalukuse sümboliks, mis on veel alles jäänud Eesti eri paikades, kuhu ei ole jõudnud kanda kinnitada kõikeõgiv ja hävitav kasumipõhine majandamine ja inimesesarnaste olendite võidujooks raha ja rikkuse järele ning võimu ja valitsemisiha rahuldamiseks, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Sõja lõpetamise küsimuse otsustab mitte läbirääkimiste formaat, vaid tegevus lahingutandril.
Venemaa tulevikku ei oska täpselt ette aimata ka praegune Putini administratsioon ega tema juhitud võimustruktuurid.
Eesti kodusõda ei peeta konventsionaalsete taparelvadega, kuid seda julmem ja armutum on poliitilise survestamise ja ideoloogilise pressingu relvastuse rakendamine poliitheitluses, mis annab paljudes parameetrites sõja mõõtmed välja, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kui vaadata meie aja kangelaste tegemisi, siis oodatud kõrgete panustega mängimise ja suurte ideede juurutamise asemel tegeletakse väga pisikeste ja niruste asjadega.
