Kolumn: libavabaduse valetav pale
Meie ellu on trüginud ilu, harmoonia ja edasipüüdlikkuse üle irvitav liberaalne ükskõiksus.
Meie ellu on trüginud ilu, harmoonia ja edasipüüdlikkuse üle irvitav liberaalne ükskõiksus.
Objektiivi raadiosaates vestlevad Markus Järvi ja Roland Tõnisson Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Seksuaaltervise Liidu konverentsist "Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides", millega üritatakse kirikutesse sisse tuua elementaarse kristliku õpetuse vastast liberalistlikku ideoloogiat.
Gagarin on väidetavalt öelnud, et Jumalat ei ole kosmoses näha, ent Gagarinit isiklikult tundnud inimesed vaidlevad sellele legendile vastu.
Hoolimata näilisest usuvabadusest on kristlased sisuliselt pandud valiku ette – keegi ei keela sul olla ristiinimene, aga kui elada tahad, siis hoia oma mokk maas ja ole omaette.
Roheline ideoloogia on kui arbuus – pealt roheline, seest punane.
Miks peab eesti rahvas tundma piinlikkust, et ta ei neelanud alla stalinliku režiimi mõrvategusid ja asus tapjate vastu võitlema?
Süütamised või nende katsed, Kristuse skulptuuride lõhkumised, armulauaandide hävitamine, ähvardavad graffiti-kirjutised, vargused – Euroopa kristlased kogevad üha kasvaval määral ahistamist, mis avaldub vihategudena või puhta vandalismina nende kogunemiskohtade või kirikuhoonete vastu, kirjutab Roland Tõnisson.
Eestlastele repressioonid on olnud kergemad kanda kui vabadus.
Munkpreester Gabrieli on ere näide ühe isiku võitlusest iseendaga ja ühiskondliku ebaõiglusega.
Ka Roland Tõnisson nägi Eestimaad ja kirjutas nähtust-kogetust Juhan Liivi ainetel luuletuse.