Reedel, 20. mail otsustasid Belgia terviseametnikud, et ahvirõugetesse nakatunud inimesed pannakse kohustuslikus korras 21 päevaks karantiini. Esmaspäeva, 23. mai seisuga, on riigis registreeritud neli ahvirõugete juhtu.
Inimesed, kes on ahvirõugehaigetega kokku puutunud, karantiini jääma ei pea, kuid nad peavad olema hoolikad ja seda eriti juhul kui puutuvad kokku haavatavate isikutega, vahendab Politico.
Ahvirõuged on rõugetega samasse perekonda kuuluv haigus, mida iseloomustavad kihelevad mädavillid, palavik, lihas- ja peavalu. Ahvirõuged levivad peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika primaatidel ning närilistel, kuid kanduvad aeg-ajalt üle ka inimestele. Lääneriikides hetkel levivate ahvirõugete puhul peetakse eriliseks asjaolu, et haigestunud inimestel kontakte nimetatud Aafrika piirkondadega teadaolevalt ei ole.
Vaktsiinialliansi Gavi tegevjuht Seth Berkley'i sõnul pole teada, millega on täsemalt tegu. "Et see on välja ilmunud just praegu – üle saja juhtumi 12 erinevas riigis, millel pole omavahel selget sidet – tähendab, et me peame saama selgeks, mis täpsemalt toimub. Tõde on selles, et me ei tea, mis see on ja kui raskekujuliseks selle põdemine osutub. On tõenäoline, et me näeme palju rohkem juhtumeid."
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on hetkel 12 riigis kokku loetud sadakond ahvirõugete juhtu ja 28 haigestumist on ahvirõugete kahtlusega. Seni paistab see haigus levivat meeste seas, kes astuvad sugulisse vahekorda teiste meestega. Mis teeb progressiusuliste valitsustega riikide terviseametnikud murelikuks, sest saabuv juuni on ametlik "uhkuse kuu" (Pride month).
Ahvirõugete haigus kestab kahest nelja nädalani. Vaktsiini sellele ei ole, kuigi väidetavalt on tavaline rõugete vaktsiin selle vastu 85 protsenti tõhus. Surmade määr jääb haigusel nelja protsendi kanti
Neljast kolm Belgia ahvirõugehaiget said nakkuse sadamalinnas Antwerpenis toimunud tantsupeo käigus.
Ahvirõuge juhtumeid on leitud Ühendkuningriigis, Portugalis, Rootsis, Itaalias, Hispaanias, prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, USAs, Kanadas ja Austraalias.
Ahvirõugete teemat saadavad ka mitmed "vandenõuteooriad". Üheks selliseks on asjaolu, et rahvusvaheline vabaühendus Nuclear Threat Initiative (Tuumaohu ära hoidmise algatus; NTI) korraldas koostöös Müncheni Julgeolekukonverentsiga 2021. aasta märtsis "lauamängu", kuidas vähendada suuri bioloogilisi ohte.
Ohtude läbimängimise järelduste teemal ilmus eelmise aasta novembris ülevaade, milles kirjeldatakse (lk 10) harjutust, kus 2022. aasta 15. mail toimub kujuteldavas riigis Brinias ahvirõugete rünnak. Ühendkuningriigi – Britannia – esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 7. mail. 23. mai seisuga on Ühendkuningriigis tuvastatud 56 ahvirõugete juhtu, millest "märkimisväärne osa" on tabanud homo- ja biseksuaalseid mehi.
Hiina sotsiaalmeedias levivad väited, et ahvirõuged päästis sihilikult valla Ameerika Ühendriikide valitsus.
Indias peetakse aru, et ahvirõugeid võib tekitada AstraZeneca Covid-19 vaktsiin, kuna selles kasutatakse šimpansite adenoviirust.
Üks maailma rikkamaid inimesi, Maailma Terviseorganisatsiooni suurimaid rahastajaid ja vaktsiinimagnaat Bill Gates andis 2021. aasta novembri alguses intervjuu, milles hoiatas, et valitsused peavad valmistuma nii tulevasteks pandeemiateks kui rõugetega terrorirünnakuks, milleks peavad nad teadus- ja arendustegevusele kulutama miljardeid dollareid.
Toimetas Karol Kallas