Bioloog Tõnu Ploompuu: Eesti metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks

Harvester metsa langetamas. Foto: Bigstockphoto.com

Eesti metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist osa tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks, ent senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab ja tselluloosi juurdekasv suureneb, kirjutab bioloog Tõnu Ploompuu ajalehes Raplamaa Sõnumid.

Ploompuu sõnul algas Eesti metsade senisel kujul hävitamine metsavahtide ja metskondade likvideerimisega (1997. aastal – toim.), mille tõttu kadus kohalik detailne teave metsade olukorra kohta ning ka vajalik järelevalve metsades toimuva suhtes.

Praegu tegutsetakse aga tema sõnul selle nimel, et suurem osa metsi ohverdada kiireniitelisteks tselluloosipõldudeks, mis loob muu hulgas olukorra, kus metsast pole enam võimalik saada kvaliteetpuitu.

“Praeguste arengute jätkudes toodetakse keskkonnasõbralikult utiliseeritava puidu asemel mürgitatud ja ohtlike jäätmete hulka arvatavat liimpuitu. Ja saadakse ohtralt veelgi kehvemate omadustega puitu, mis sobib hästi vaid tselluloosiks jahvatamiseks,” selgitab Ploompuu ja lisab, et kvaliteetse puitmaterjali kujunemine alles algab siis, kui okaspuu on 50-60-aasta vanune.

Ploompuu nendib, et Eesti metsi on laastavalt raiutud ka varem, nii 20. sajandi alguses kui ka Esimese ja Teise maailmasõja järel, ent praegu leia aset enneolematult süstemaatiline metsaelu laastamine.

“Eriti masendav on see põlistes riigimetsades, senistes bioloogilise metsaelu rikkuse kantsides. Aerofotodelt on näha malelaua-taolisteks muutunud metsamassiivid – suurtel metsade tuumaladel on väljakujunenud metsade ja raiesmike-noorendike hulk muutumas peaaegu võrdseks.”

Bioloogi sõnul on tõsiseid probleeme mitte ainult riigimetsas, vaid ka erametsade raiel, ent samas aitavad metsanduses mingitki tasakaalu hoida just need tuhanded väikemetsaomanikud, kes oma metsi harvesteriga ei majanda. Siiski on ka väikeomanike seni harvesterivaba mets tugeva surve all, sest pooltõdedel põhinevate reklaamide ja agressiivsete isiklike ostupakkumistega üritatakse saada õigust seda raiuda.

Bioloogi kindla veendumuse kohaselt tuleb lõpetada põliste metsa elurikkust ja stabiilsust kandvate alade raadamine eluvaesteks puupõldudeks, mille teenistuses on ka raievanuse alandamine silmamoondamise võtetega. “Firmade valede investeeringute riiklik lappimine tuleviku varade hävitamisega on kuritegu,” ütleb ta.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA