Brightoni üks maamärke: sadamasild Foto: Piqsels

2019. aastal said Ühendkuningriigi kuurortlinnas Brightonis võimule rohelised, kes otsustasid linna "looduse tagasi tuua". Tänaseks on linnatänavad kasvanud võssa.

Brightonist on saanud täiuslik näide kui kiiresti loodus tänavad tagasi vallutab, kui umbrohu ja muu taimekasvuga ei tegeleta. Umbrohi ulatub kohati pooleteise meetri kõrgusele ja muudab mõned kõnniteed läbimatuks, kirjutab Daily Mail

Umbrohi kasvab kõnniteedel ja väljakutel, ronib üles mööda laternaposte ja liiklusmärke ning linnas on liikumispuudega ja vanematel inimestel liikumine muutunud märksa keerulisemaks.

Külaliste sõnul jätab kunagise äärmiselt viisaka väljanägemisega kuurordi väljanägemine allakäigu mulje. Linnaelanikud pole samuti olukorraga üldse rahul ja linnavolinike postkastid on täis kurje kirju.  

Brightoni umbrohu ja taimekasvu vohamise taga on 2019. aastal linnas kehtestatud igasuguste taimemürkide, eesotsas glüfosaadiga, kasutamise keeld.

Glüfosaat on suure osa Ühendkuningriigis müüdavate umbrohutõrje vahendite toimeaine ja selle kasutamist peetakse ohtlikuks, kuna see väidetavalt võib tekitada vähki.

Kohaliku omavalitsuse poliitikud ise süüdistavad umbrohu probleemis paljude tegurite, sealhulgas Brexiti, koosmõju. Brexit väidetavalt tegi keerulisemaks linnatänavate hooldajate palkamise ja vajalike masinate hankimise.

Käesoleva aasta alguses põhjustas linnavalitsus elanikes tormilise meelepaha kui leidis, et inimesed võiksid oma kodu lähedal ise tänavaid rohida.

Rohimise algatusele pandi nimeks "Umbrohusõdalased" (Weed Warriors) ja see võeti paljude linnaasukate poolt vastu jälestusega ning leitakse, et linnavalitsusel on mõtted otsas, mida probleemiga peale hakata.

Toona kuulutas linnavalitsus: "Me loodame, et [umbrohusõdalaste] projekt annab linnaelanikele võimaluse õppida uusi oskuseid, olla tegusam, viibida rohkem värskes õhus ja õppida linna lähemalt tundma. Samuti on linnaelanikel nii võimalik kohtuda uute inimestega, kes soovivad sama kirglikult kanda hoolt meie ilusa linna hea väljanägemise eest."

Samas üks linna elanik, 70-aastane pensionil raamatupidaja Michael Elliott, kurjustas: "Me maksame aastas linna teenuste eest kohalikke makse ligi 3000 naelsterlingit (ca 3500€). Prügi äraviimise teenus on kohutavalt kallis ja nüüd palub linnavalitsus veel, et me oma tänavaid rohiksime. See on halb nali!"

Rohelised kaotasid möödunud maikuus toimunud valimistel võimu ja nüüd oodatakse, et tööparteilaste linnavalitsus leiab umbrohu probleemile lahenduse.

Vohava taimestiku tõttu on saanud vigastada nii linnaelanikud kui lemmikloomad.

Paljud volinikud leiavad, et looduse tagasitoomine on küll tore, kuid seda peaks tegema kohtades, mis selleks sobivad – näiteks loodusradadel ja parkides – mitte kõigil linnatänavatel. Samamoodi peetakse üldiselt õigeks mürgiste umbrohutõrje vahendite kasutamise keelustamist, kuid leitakse, et selle asemel oleks pidanud kohe välja mõtlema teistsuguse asjaliku umbrohutõrje kava.

Tänaseks on kasutama hakatud erinevaid muruniidukeid ja umbrohu kitkujaid ning kavatsetakse kasutama hakata Soomes leiutatud kuuma vee põhist umbrohutõrje lahendust.

Toimetas Karol Kallas