Endine CIA juht John Brennan. Foto: Scanpix

USA esindajatekoja luurekomisjoni vabariiklastest liikmed on kogu oma tähelepanu suunanud sellele, mis informatsiooni edastas 2016. aastal CIA FBIle nn “Vene-uurimise” kontekstis. Luurekogukonda ärgitas venelaste väidetavat mõjutustegevust uurima CIA toonane juht John Brennan, kelle meetodite kohta on aga tõsiseid küsimusi. 

Komitee liige Devin Nunes kirjeldas hiljutises intervjuus Fox Newsile detailselt kava võtta Vene-uurimine luubi alla, kirjutab Washington Examiner. Nunes märkis ka, et uurima hakatakse CIA tegevust, viidates oma kolleegi Trey Gowdy esialgsetele sammudele selles vallas.

“Me teame tänu Trey tööle, et CIA andis FBIle 2016. aastal infot. Me peame teada saama: mis info see täpselt oli?” rääkis Nunes. Endine esindajatekoja järelevalvekomisjon juht Gowdy on näiteks märkinud, et CIA endise juhi John Brennani ja FBI endise juhi James Comey omavaheline kirjavahetus 2016. aasta detsembris tuleks läbi vaadata.

Objektiiv kirjutas mõne päeva eest, kuidas Trumpi kohta koostatud kurikuulsa Steele’i toimiku paljud väited võisid olla Vene luure poolt ette söödetud valeinfo. Toimikut kasutati aga ettekäändena Trumpi kampaaniameeskonna suhtes uurimise alustamiseks. Seejuures rahastas toimiku koostamist Hillary Clintoni kampaania ja demokraatlik partei.

Prokurör uurib asja 

Praegu uurib USA prokurör John Durham võimalikke föderaalsete õiguskaitseorganite ja luureametnike rikkumisi Vene-uurimise perioodil. Uurimist pole pausile pannud ka koroonaviiruse pandeemia.

Luubi alla on eriti võetud see, kas Brennan võis avaldada ülejäänud luurajatele survet venelaste väidetavat mõjutustegevust eriti mustades toonides näidata.

Durhami meeskond on viinud läbi hulga intervjuusid CIA töötajatega ja vähemalt üks neist on endale juba ka advokaati palkamas. Selliseid intervjuusid on tiim teinud ka FBI ja NSA töötajatega. Brennanit ennast veel üle kuulatud pole, kuid CIAlt on välja nõutud tema e-kirjad.

Wall Street Journal kirjutas kuu alguses, et Durhami meeskond soovis aasta alguses ka toimiku koostanud endist Briti luurajat Christopher Steele‘i ennast intervjueerida, kuid Briti võimud seda ei lubanud. Durhami uurimine peaks loodetavasti lõpule jõudma juba suvel.

Tähelepanuväärne on see, et Steele’i toimiku viis 2016. aasta lõpus Comey’le vabariiklasest senaator John McCain, kes kaks aastat hiljem ajuvähki suri. McCain sai aga toimiku omakorda endiselt Ühendkuningriigi Venemaa suursaadikult Andrew Wood‘ilt. Viimane on Steele’i korduvalt kiitnud kui väga professionaalset ja kompetentset inimest.

Kahtlane Kremli allikas

2017. aasta jaanuaris väitsid CIA, FBI ja NSA ühisraportis, et Venemaa president Putin lasi 2016. aastal korraldada USA valimiste mõjutamise kampaania eesmärgiga vähendada usku USA demokraatiasse, teha kahju Hillary Clintonile ja toetada Trumpi. Kui FBI ja CIA olid neis väidetes veendunud, siis NSA oli neis “keskmiselt kindel”.

CIA kasutas oma hinnangu andmisel väidetavalt Kremlile lähedalseisvat allikat, kelle kohta NSA soovis rohkem teada. CIA tõrkus pikalt seda infot välja andmast, kuid lõpuks seda siiski jagas. NSA aga ei pidanud allikat nii usaldusväärseks, kui kaks ülejäänud luureagentuuri.

Juba 2016. aasta juuli lõpus või augusti alguses andis Brennan aga president Obamale ümbrikus üle eriti delikaatse informatsiooni, mis oli viimase jaoks olnud nö “äratuskell” Venemaa mõjutustegevuse osas. Info pärines suuresti just nimetatud allikalt.

Infot jagati lisaks Obamale veel vaid väga piiratud ringiga presidendi administratsioonist. Selle täpne sisu on siiani salastatud. Brennan soovitas Obamal infot mitte tavapäraste kanalite kaudu jagada, vaid informeerida vaid väikest hulka isikuid, näiteks kongressi juhte.

Vene meedia on allikana nimetanud endist Kremli administratsiooni töötaja Oleg Smolenkovit. Vene võimud on kinnitanud, et Smolenkov Kremlis töötas ja ühel hetkel vallandati, kuid pole andnud infot selle kohta, kas ta tõesti võis allikas olla.

Smolenkov koos oma perekonnaga läks 2017. aasta Montenegrosse puhkama ja seejärel kadus. Tema praegune asukoht on teadmata, kuigi on väidetud, et CIA eksfiltreeris ta Venemaalt ja ta võib elada oma nime all USAs.

Analüütik William Ritter on aga välja käinud hüpoteesi, mille kohaselt võis Smolenkov ise olla topeltagent ja sööta Brennanile ette valeinformatsiooni. See resoneeruks faktiga, et Steele’i toimik väidetavalt Vene luure valeinfot sisaldas.

Ritteri sõnul on CIAl Venemaal pikalt probleeme olnud – nende agente on korduvalt paljastatud ja riigist välja saadetud – ning on võimalik, et venelased said Smolenkovi tegevusest varakult haisu ninna ning otsustasid läbi tema hakata CIAle valeinfot söötma.

Uudise koostas Jaanus Vogelberg