Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu kirjutab oma põhjalikus arvamusloos põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet lahates, et sarnaselt eelmisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele rikub president Kersti Kaljulaid harjumuspäraselt põhiseaduse mõtet, sekkudes parteipoliitikasse ja käitudes viisil, nagu oleks ta peaministri ülemus.
"Eesti põhiseadusega on lihtne. Eesti on parlamentaarne vabariik ja põhiseaduse mõtte kohaselt on Eesti Vabariigi president passiivne esindusfiguur. Kersti Kaljulaid eksib selle vastu tihti. Kaljulaid loob ja kinnitab üle halbu pretsedente," toonitab ka Rainer Vakra plagiaadiskandaali avalikkuse ette toonud Salu.
Samas pole Kaljulaid Salu hinnangul esimene president, kes tõlgendab enda rolli laiemalt, kui põhiseadus ja selle autorid presidendile ette nägid. Tema sõnul oli palju libastumisi ka Lennart Meril, kes langetas mitmel puhul põhiseaduse vastaseid otsuseid ja eksis korduvalt põhiseaduse mõtte vastu.
Kas nüüd hakkabki olema nii, et riigiametite juhtide valimine ja usaldamine käib presidendi kaudu? Kas tulevased presidendid hakkavad tulevasi peaministreid õpetama, kuidas poliitikat teha?
Ilvese esimest ametiaega hindab Salu kõnealuses aspektis positiivselt, ent teist enam mitte.
"Ränk viga oli nn Jääkeldri protsess ja selle järgnenud Rahvakogu. Väike seltskond sõnaosavaid ja heade sidemetega, Reformierakonna suhtes rahulolematuid aktiviste hakkas sisuliselt looma Eesti põhiseadusliku korra sisse oma paralleelmaailma," selgitab lisades, et ilma igasuguse legitimatsioonita seltskond asus nii presidendi tiiva all murendama Eesti parlamentaarset demokraatiat.
Lõpetuseks nendib Salu, et presidendi poolt oma volituste ületamise kõige hiljutisemaks näiteks oli Kaljulaiu sekkumine Martin Helme ning politseijuhi Elmar Vaheri vahelisse konflikti.
"Kas nüüd hakkabki olema nii, et riigiametite juhtide valimine ja usaldamine käib presidendi kaudu? Kas tulevased presidendid hakkavad tulevasi peaministreid õpetama, kuidas poliitikat teha?" küsib Salu ja järeldab, et oma poliitilise aktivismiga Kaljulaid moonutab presidendi institutsiooni, kütab üles ootusi, moonutab presidendi tegelikku rolli ja loob tulevikuks halbu pretsedente, mida järgmised presidendid hakkavad oma huvides ära kasutama.
Tähelepanuväärselt toonitas Kaljulaid ise oma hiljutises roosia kõnes, muidugi mitte iseennast silmas pidades, et "isegi ühest juhtumist, kus poliitiku tahe ületab õigusriigiga seatud piirangud ja jõuab eesmärgile ebaseaduslikult, võib alata demokraatliku Eesti lõpp."
Toimetas Varro Vooglaid
Juhtkiri: president Kaljulaidi jutt demokraatiast ja vabadusest on talumatult silmakirjalik