Eesti ja Euroopa lipp. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Eesti euroskeptilised poliitikud rõhutavad, et Euroopa Liit peab pärast Suurbritannia väljaastumist muutuma ja tagama rahvusriikide suveräänsuse. Samuti kõlavad seisukohad, et ka eesti rahvas peaks saama rahvahääletusel otsustada, kas ja mis tingimustel Euroliidus jätkata.

Äratuskell Euroopale

“Konservatiivne Rahvaerakond on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd nii majanduse, julgeoleku kui kultuuri vallas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ning austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt,” ütles EKRE aseesimees Martin Helme.

Helme sõnul on Brexiti järel selge, et Euroopa rahvastel on vaid kaks valikut – kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja ülimalt bürokraatlikus ning tsentraliseeritud, kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides, või sellest lahkuda.

“Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks, kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile üha on lubatud, siis tuleb rahvale meie valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte,” rääkis Helme.

Riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) leiab, et brittide referendumi tulemused peaksid olema Euroopa institutsioonide jaoks äratuskell ja ainus, mis EL-i veel päästab, on tagasipöördumine oma esialgsete väärtuste juurde, nendeks on tema sõnul inimõigused, majandusvabadus ja kristlikud väärtused.

“On vaja selgeks teha, et Euroopa Liidul on edasikestmise võimalused siis, kui ta taastab oma alusväärtuse. Tähtsaim on õigus moodustada oma rahvusriik. Teisel kohal on majandusvabadus ja kolmandal kohal on judeokristlik traditsioon,” lisas ta.

Estexit ehk rahvahääletus ka Eestis?

Kunagine kuningriiklaste juht Kalle Kulbok peab vajalikuks esitada Brüsselile konkreetsed tingimused.

“Iga eesti keele ja kultuuri püsimist toetav poliitiline jõud peaks praegu nõudma seda, et ka Eesti esitaks Brüsselile tingimused Euroliitu jäämiseks. [—] Selge on ka see, et Brüsseli ametnikud on valmis Eesti tingimusi arutama üksnes siis, kui Eesti poliitikud ja rahvas on äratuntavalt valmis Euroliidust lahkuma,” märkis Kulbok.

Rahva Ühtsuse Erakond teatas, et õnnitleb britte ajaloolise otsuse puhul, mis annab põliseurooplastele tagasi usu, et rahvusriigid ja nende enesemääramise õigus jäävad alles.

“Saksamaa diktaat Euroopa Liidus ja sotside-liberaalide katsed luua suurt föderatsiooni on läbi kukkunud,” ütles RÜE juht Kristiina Ojuland. “Britid panid piduri rahvusriikide hävitamise protsessile.”

“Eesti rahval on samuti viimane aeg selg uuesti sirgu lüüa ja nõuda rahvahääletust, et oma iseseisva riigi asju ise otsustada,” kinnitas ka RÜE juhatuse liige Pavo Raudsepp.

IRL rõhutab rahvusriikide liitu

Isamaa ja Res Publica Liidu juhi Margus Tsahkna väitel joob Venemaa president Vladimir Putin praegu šampanjat ning Euroopa lagunemine on kahjulik just väikeriikidele. Samas on Tsahkna sõnul selge, et föderaliseerumise protsessile pannakse pidur, mis iseenesest sobib Eestile kui väikesele rahvusriigile.

“Loodetavasti suudavad Euroopa liidrid teha järeldused brittide poolt saadetud sõnumist, et liikmesriikidele ei saa banaani kõverust ette kirjutada. Euroopa omapära on see, et me oleme rahvusriikide liit, kus on tähtis rahvaste iseotsustamisõigus,” ütles Tsahkna.

IRL-i presidendikandidaat ja vandeadvokaat Allar Jõks peab vajalikuks leida uus tasakaal skaalal rohkem/vähem Euroopat ja olla valmis EL-i aluslepingute muutmiseks, kuid sel juhul tuleb ka eesti rahvalt referendumi teel arvamust küsida.

“Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-l olla valmis aluslepingute muutmiseks, et leida uus tasakaalupunkt skaalal rohkem/vähem Euroopa Liitu. Aluslepingute muudatuste jõustamine Eestis ilma rahvahääletuseta oleks aga vastuolus põhiseaduse kaitseklausliga,” nentis Jõks.