Paldiski LNG-kai ehitustööd Foto: Scanpix

Olukorras, kus minister Riina Sikkut andis ootamatult teada, et LNG-terminal läheb siiski Soome, kuigi esialgse info kohaselt pidi see silduma LNG-kai ääres, mis esimesena valmib ja turuosalisi püüti rahustada sõnumiga, et Eesti vajadused saavad koos Soome vajadustega eelisõigused, pole Eesti turuosaliste ligipääs terminalile siiski selge ja reeglid on paika panemata. 

"Pikka aega olid märgid õhus, et see laev ilmselt Soome poole läheb," märgib Eesti Gaasiliidu tegevdirektor Heiko Heitur ERR-i vahendusel ja lisab, et see on samal ajal suur pettumus Infortarile ja Alexelale, kes on teinud suuri pingutusi, et Paldiski LNG-kai valmis saada. 

"Peaks ütlema, et see pole pettumus vaid gaasimüüjatele, vaid ka tööstusele ja tavatarbijatele, et riik kriisiolukorras pole suutnud kaitsta Eesti varustuskindluse huve ega töötanud piisavalt selle nimel, et meie majandus saaks võimalikult madala hinnaga gaasi," tõdes Heitur. "Sellest otsusest kaotab nii Eesti majandus, gaasituruosalised, tarbijad ja riik ise, kes annab sellega üsna halva signaali laiemale üldsusele."

"Kui vaatame Eesti gaasimüüjaid, siis nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui Elering teavad hästi, et uue aasta tarned peaksid uuest terminalist tulema. Seega kui gaasimüüjad ei peaks Soome terminalile ligipääsu saama, tekib olukord, kus Eesti gaasimüüjatel pole võimalik kuskilt gaasi tuua," on Heitur tekkinud situatsiooni suhtes kriitiline, osutades võimalusele, et välismaised ettevõtted, kellel on ligipääs terminalile, võivad Eesti gaasimüüjad turult välja tõrjuda. "Varustuskindlus Eesti moodi – küll naaber tuleb, müüb ja läheb koos kasumiga."

Täna on uudistes mainitud Eesti gaasimüüjate ligipääs terminalile ainult paberil, möönab Heitur. "2014. a. lubasid soomlased terminali ehitada – ei ehitanud. Kevadel oli kokkulepe, et laev läheb sinna, kus terminal enne valmis saab – see on samuti läinud mittetäitmisele. Nüüd kolmas kord peaksime uskuma, et hakkame Soomest gaasi saama. Tore oleks, kui see nii läheks, aga sisuliselt ja tehniliselt on see hoopis keerulisem," ütles Heitur. Ja ka kallim. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatas mainis täna ERR-ile, et Eesti võrdne ligipääs Inkoos asuvale LNG-terminalile on esialgu vaid poliitiline kokkulepe ja midagi veel paberile pandud ei ole.

Lisaks juhtis Heitur tähelepanu riskidele. "Näiteks kui tellitakse laev, makstakse sisuliselt 200 miljonit eurot ja kui peaks juhtuma, et Balticconnectoriga midagi juhtub – mis sellest gaasist saab, mis gaasimüüjast saab. Seal on väga palju riske".

Toimetas René Allik