Koht, kus seisis Lihula monument. Foto: Veiko Vihuri, 2004

Paistab küll, et Eesti elanikud on juba ammu aru saanud, et Eesti Vabariigiga ei jamata, leiab kolumnist Veiko Vihuri.

„Kas sai selgeks, et Eesti Vabariigiga ei jamata?" kirjutas Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi Narva tanki teisaldamise päeval. Vabariigi valitsus näitas jälle riigi musklit. Muide, kui mu mälu ei peta, siis iga kord, kui riik oma musklit näitab, on valitsust juhtinud või vähemalt selles osalenud Reformierakond.

Musklit näidati 2004. aastal Lihulas. Tuli punane kraana, tulid politseijõud ning õhtuhämaras viidi minema Eestit kaitsnud sõjameestele püstitatud monument. Selle vastu protesti avaldanud kohalikele anti nuia. Lihula monument ei meeldinud meie liitlastele, mistõttu tuli tegutseda otsustavalt. Kas sai selgeks, et Eesti Vabariigiga ei jamata?

Musklit näidati 2007. aastal pronksiöödel, kuid siis puhkesid ka ulatuslikud rahutused ja rüüstamised, mida polnud võimalik ignoreerida. Nürist nuia-andmisest tekkis politseinikel tunnelnägemine. Kas sai selgeks, et Eesti Vabariigiga ei jamata?

Tõsi, hiljem lasi kohtuvõim maksta riigiga jamanutele valuraha. Erinevalt eestlaste Lihula monumendist, mis viidi lihtsalt minema, seati nõukogude mundris pronkssõdur riiklike auavalduste saatel kaitseväe kalmistul üles ja igaüks saab vabalt seda külastada. Isegi eesti sõdurpoisid ei tohtinud 9. mail sellest sõjaväevormis mööduda, et mitte kedagi ärritada.

Musklit näidati 2021. aasta kevadel koroonapiirangute ja NETSi muudatuste vastu protestinud inimeste peal. Mannergut kõlksinud vanahärra toimetati politseibussi ja kästi tal lahti riietuda, et saaks kummikindas käega urgitseda tema intiimsetes piirkondades (õnneks selleni ei jõutud, aga põhjuseks paistis olevat soov inimest alandada). Politseibussi viidi ka üks aktiivne noorhärra ja otsiti talle kolmveerand tundi sobivat paragrahvi, mis annaks kinnipidamisele õigustuse. Kimbutati tšellomängijat, kes rahvatervist ohustades esitas vabas õhus Eesti Vabariigi hümni. Minema toimetati kitarri tinistanud noor kooliõpetaja. Ühesõnaga, riik kehtestas ennast. Kas sai selgeks, et Eesti Vabariigiga ei jamata?

Musklit näidati 2021. aasta novembris Kalamajas ühe pisikese kohviku sulgemisel. Ka nuia anti. PPA juht Elmar Vaher kommenteeris: „Ja kui üks ettevõte hakkab riiki kiusama, siis midagi teha pole, riik peab ennast kehtestama." Kujutage ette, selles kohvikus ei küsitud koroonapassi ja iga inimene võis seal vabalt saiakest osta. Kohvik pandi omaniku kulul valve alla, ülitulusa tööotsa sai endale siseministri tuttava firma. Kas sai selgeks, et Eesti Vabariigiga ei jamata?

Mulle tundub, et üldiselt on Eesti elanikud juba ammu aru saanud, et Eesti Vabariigiga ei jamata.

Eestis on Euroopa kõrgeim inflatsioon. Keegi eriti ei kõssa.

Eesti elanikud maksavad võrreldes meie põhjanaabritega kohati mitusada korda (!) kallimat hinda sama börsielektri eest. Kõrvulukustav vaikus. Võib-olla lüüakse elektriarve saabumise päeval kuskil sauna taga rusikaga vastu puud ja mõnel mehepojal libiseb huulilt tasane sarviline, aga sellega asi piirdub.

Riik, millega ei jamata, on korraldanud asjad nii, et põhiseadus on allutatud üleliidulisele seadusele. Mõne juhusliku suveräänsuse ilmingu peale teeb keskvõim kähku selgeks, et ka Euroopa Komisjoniga ei jamata. Aga ega's meie nomenklatuur tahagi Euroopaga jamada.

Siinset tööturgu kui riigi eelarvet (s.o kodanike ühist rahakotti), kuid samuti rahvastiku koosseisu otseselt mõjutav sisseränne on nii massiline, et isegi Karl Vaino ajal polnud midagi sellist. Aga selle peale öeldakse: me ei saa ju neid keelata siia tulemast.

Ja kui inimeste tähelepanu hakkabki hajuma, valitsuse sõnumid ei leia enam nii sooja vastuvõttu, kõlavad juba üksikud arglikud küsimused, siis astub avalikkuse mõni võimupoliitik, näitab rahvale Ukraina lipukest ning oh imet – ära tinistatud massid hakkavad kuulekalt Mutinit-Putinit manama. Otsekohe ununevad jõhker riiklik elektriräkit, ulmeline inflatsioon, utoopiline rohepööre jms asjad, mis kõik tõukavad massid vaesusesse ja üha suuremasse sõltuvusse riigist, ning juhtpartei reiting saab uue booster-doosi.

Öeldakse, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Lisan, et kui rahvas ei kehtesta ennast riigi suhtes, kehtestab riik ennast rahva suhtes. Ja siis ongi juba järgmine küsimus: kas saite aru, et riigiga ei jamata?

PS. Mis äsja teisaldatud Narva tanki puutub, siis punatanki koht ei ole pjedestaalil, sellest peaksid kõik Eesti elanikud aru saama.