Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis vaid 11 588 sündi, mis on selle sajandi madalaim näitaja. Mullu suri aga 17 246 inimest, mistõttu oli loomulik iive 5657 inimesega miinuses. Sellele vaatamata kasvas Eesti rahvaarv peamiselt Ukrainast lähtuva sisserände tõttu aastaga kahe protsendi võrra.
Eelmisel aastal kahanes siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel Eestis sündide arv 2021. aastaga võrreldes pooleteist tuhande võrra. Tunamullu registreeriti 13 138 sündi ja 18 445 surma, loomulik iive oli -5307, vahendab ERR.
Eelmisel aastal sündis 5611 tüdrukut ja 5977 poissi. Kui Tallinnas registreeriti 3876 sündi, siis Hiiumaal kõigest 62.
2022. aastal sõlmiti ka 6386 abielu, kuid neist vaid 392 vaimulike poolt. Lahutati 2434 abielu.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Enim mõjutasid rahvaarvu rekordmadal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine.
Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse mullu 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne ning Eestisse jäi 31 600 inimest rohkem, kui siit lahkus. Riiki saabunud inimestest 75 protsenti (31 594) olid Ukraina kodakondsed, kellest omakorda 64 protsenti olid naised.
Ukrainlased on moodustanud suurima sisserändajate grupi juba alates 2018. aastast, kuid varem on ukrainlaste rändemahud olnud palju väiksemad (nt 2020. aastal saabus riiki 2374 ukrainlast ja 2021. aastal 3047 ukrainlast).
Eesti kodanikke saabus riiki tagasi 3363, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 1446.
Nii registreeritud sisseränne kui rändesaldo on viimaste aastate keskmisest mitu korda suurem ning on seotud Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Väljaränne oli 1820 inimese võrra suurem kui 2021. aastal.
Statistikaameti sõnul on aga rändestatistika osas oodata suuremaid täpsustusi, kuna inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed maikuus.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääbki möödunud aastat rahvastikustatistikas iseloomustama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse.
"Suremus on jätkuvalt kõrge, kuid õnneks siiski mõnevõrra madalam kui 2021. aastal. See-eest oli 2022. aastal sündimus rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 588 juurde. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud," sedastas Trasberg.
"Rahvaarvu kasvatab sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased, kes moodustasid sisserändest 75 protsenti," lisas ta.
Pärast 2021. aastal järsult suurenenud surmade arvu (18 587) oli 2022. aasta näitaja mõnevõrra madalam (17 245), kuid ületab pea 1500 surmajuhtumiga siiski veel pandeemiaeelseid aastaid. Kui aastatel 2010–2019 oli keskmine suremus aastas 15 545, siis aastatel 2020–2022 17 214. Kõrge suremus tuleneb koroonamõjudest, aga ka vananevast rahvastikust, märgib statistikaamet.
Sündide arv on olnud languses taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Sündide arv oli madalpunktis ka aastatel 1997–2001, kui see ulatus umbes 12 500 sünnini aastas.
"Praegused sünnitajad on ise sündinud 1990-ndatel, mil sündide arv oli madal. Seega madala sündimuse taga on lisaks muudele põhjustele ka see, et tänane noorte põlvkond on väiksem kui varasem," selgitas Trasberg.
Toimetas Martin Vaher