Laupäeval 23. aprillil jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ametnikud kokkuleppele, et internetisisu reguleerimiseks kehtestatakse "uued reeglid". Konservatiivid ja kodanikuõiguste ühendused näevad neis sõnavabaduse lämmatamise katset, kirjutab Karol Kallas.
Euroopa Komisjon lubab digiteenuste seaduse (Digital Services Act; DSA) ja selle digiturgude sõsarpaketi (Digital Markets Act; DMA) abil "luua turvalisema digitaalse ruumi, milles kaitstakse kasutajate põhiõiguseid ja ettevõtete jaoks kehtestatakse võrdsete võimalustega mänguväli".
Kavandavas seadusandluses, mille kehtima hakkamiseks peavad selle heaks kiitma nii liikmesriigid kui Euroopa Parlament, nähakse ette karmimad reeglid sisu osas, mida suured tehnoloogiaettevõtted – nagu seda on näiteks Google ja Meta/Facebook – võivad oma keskkondades käidelda. Näiteks kui ebaseaduslikku sisu koheselt ei eemaldata võib ettevõtetele määrata miljarditesse eurodesse ulatuvad trahvid. Konkreetsemalt oodatakse sotsiaalmeedia ettevõtetelt, et need eemaldaksid "ebaseadusliku sisu" senisest märksa kiiremini.
Euroopa Liidu totalitaarsele maailmanägemusele omaselt, milles "sõnavabaduse piiramine on sõnavabadus" nähakse digiteenuste õigusaktis ette "ebaseadusliku vihakõne" keelustamine. DSA seaduseprojekti seletuskirjas kirjutatakse:
Kavandatava määrusega nähakse ette horisontaalne raamistik vahendusteenuste igat liiki sisu, toodete, teenuste ja tegevuste jaoks. Kõnealuse sisu, toodete või teenuste ebaseaduslikkust käesolevas määruses ei määratleta, vaid selle puhul lähtutakse liidu õiguse või liidu õiguse kohase siseriikliku õiguse määratlusest.
Valdkonnapõhised vahendid ei hõlma kõiki mõju hindamise aruandes välja toodud regulatiivseid lünki: nendega ei nähta ette täielikke õigusnorme ebaseadusliku sisuga seotud menetluslike kohustuste kohta; need hõlmavad üksnes peamisi õigusnorme teenuseosutajate läbipaistvuse ja vastutuse kohta ning piiratud järelevalvemehhanisme. Lisaks käsitlevad valdkondlikud õigusaktid olukordi, mis nõuavad kohandatud lähenemisviise. Kohaldamisala poolest on need piiratud kahest aspektist. Esiteks käsitletakse valdkonnapõhise sekkumise puhul väikest hulka küsimusi (nt autoriõiguse rikkumine, terroristlik sisu, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal või ebaseaduslik vihakõne, mõned ebaseaduslikud tooted). Teiseks on hõlmatud üksnes sellise sisu levitamine teatavat liiki teenuste puhul (nt digiplatvormide allrühm autoriõiguse rikkumiste korral, ainult videojagamisplatvormid ja üksnes terroristliku audiovisuaalse sisu või vihakõne juhtumite korral).
Keelatakse ära muude asjade hulgas "vihakõne", aga selle "ebaseaduslikust" ei määratelda ja jäetakse see "EL õiguse kohase liikmesriikide seadusandluse hooleks".
"Viha-/vaenukõne" on Euroopa Liidu seadusandluses tänaseni määratletud ainult kui rassismi ja ksenofoobia õhutamine. Ehk viha- või vaenukõne on EL seaduse järele "vägivalla või vihkamise avalik õhutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära, usutunnistuse, veendumuste, rahvuse või etnilise päritolu alusel," ja "eespool nimetatud teo toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või jagamise kaudu".
Samas seaduse tekstis kirjutatakse (p 6): "Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik."
Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata sõnadele "üksnes" ja "eriti rasked vormid". Ära võiks märkida ka selle, et vihakõne puhul peab arvestama liikmesriikide "kultuuri- ja õigustraditsioonidega".
Kõnealune seaduse tekst on kinnitatud Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2008. aasta lõpus. Paraku tänaseks tähendab "vaenukõne" üldjoontes enam-vähem kõike, mis käib progressiusklikule nomenklatuurile vastukarva.
DSA sõnastus paneb ka küsima, et kui on olemas "ebaseaduslik vihakõne", siis kas mõni eurokraat oskaks osutada, mis asi on "seaduslik vihakõne"? Kas Vladimir Putinit tohib vihakõnetada, aga mõnda moraalsest soerdist progressiusklikku Euroopa Liidu komissari ja liikmesriigi poliitikut ei tohi? Või kui tänast päeva vaadata, mis moodi ühte naaberrahvast on Ukraina sõja pärast hurjutatud, siis on tegemist puhtal kujul ühe rahvuse vastase "vihkamise avaliku õhutamisega", isegi kirjandusklassikat pole fašismisüüdistustest säästetud.
Muidugi võib tollele naaberrahvale heita ette, et Eesti ja teiste endiste liiduvabariikide iseseisvus on nende arust ajutine eksitus, mis tuleb kiiresti likvideerida, kuid teiselt poolt peaks seadused laotuma kõige ja kõigi üle ning igal ajahetkel ühtse raskusega.
Samas paljudes progressusulise valitsusega riikides, nagu näiteks Saksamaal, on kehtestatud "ilmavõrgu turvaliseks tegemise" ettekäändel üpris kõikehõlmav tsensuur. "Vihakõne" ja "kahju tegeva kõne" alla on liigitatud muuhulgas pahempoliitikate, sooideoloogia, massisisserände, Covid-19 piirangute ning sellega seotud vääraks osutunud "teaduse" kritiseerimine.
Samamoodi tekitab küsimusi soov keelata ilmavõrgus ära "laste seksuaalne kuritarvitamine". Kõik on muidugi õige ja eesmärk üllas, aga kui samal ajal tahetakse alla kümne aastastele lastele – või mitte-täisealistele üldiselt – õpetada koolides ning lasteaedades sooideoloogiat, eneserahuldamist ning soomuutmise kaudu enese eluks ajaks invaliidistamist, siis mida "laste kuritarvitamine" üldse tähendab? Kui keegi võtab sõna lastele LGBT – kui keegi aru ei saa, siis viimane täht selles akronüümis tähendab soomuutmist – propaganda tegemise vastu, on see "vaenukõne". Euroopa Liidu poolt Ungari vastu käivitatud "õigusriigi põhimõtete" rikkumise menetluses tuuakse ettekäändeks just soomuutmise (LGBT) propaganda keelustamine koolides.
Kui Ukrainas toimuv kuulutati hiljuti Eesti Parlamendi poolt "genotsiidiks", siis kus kohast hakkab minema Ukraina sõjas toime pandud sõjakuritegude kirjeldamise piir – kas sarnaselt ühe 2. Maailmasõjas rängalt kannatanud rahvaga tohib arvata ainult seda, mida Ukraina poole ja meie progressiusulise nomenklatuuri ametlik propagandamasin toodab?
Kavandatava seadusandluse (p 12) kõige suuremaks praagiks võib pidada asjaolu, et selles segatakse kokku väga konkreetsed lastepornograafiat ja terrorismi puudutavad kuriteod ja väga lõdvalt defineeritud "viha/vaenukõne":
Et saavutada eesmärk tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitleda mõistet „ebaseaduslik sisu" laialt ning see peaks hõlmama ka ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või seotud ebaseadusliku tegevusega, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega kooskõlas olevast siseriiklikust õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.
Taas: mis asi on "ebaseadusliku" sisu "laialt käsitlemine"? Kes on see otsustaja kui "lai" võib, või peab, mingi asi olema Mida "laiem" on mingi seadus, seda segasem see on ja segane seadusandlus külvab ainult kaost.
DSA seadusandluse üks eestvedajatest on Taani pahemradikaalse (Det Radikale Venstre) partei endine naisjuht ja tänane Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.
Euroopa Parlamendi progressiusklike sekt Renew Europe, (Uuenev Euroopa), kuhu kuuluvad Eestist Reformi- ja Keskerakond, viskas DSA-d juba Elon Muskile selle Twitteri omandamise tõttu nina peale:
Kallis @elonmusk, soovime edu Twitteri reformimisel.
Aga pidage meeles, Euroopa Liidus kehtivad tehnoloogiahiidude jaoks uued reeglid!
#DSA, mille kehtestamise eest me seisime, sisaldab sisu taldutamise, avatud algoritmide, sõnavabaduse, läbipaistvuse, kohustust täita vihakõne, kättemaksupornot ja ahistamist puudutavaid reegleid.
Säutsu juurde lisas fraktsioon ühest "Tähesõdade" filmist pärit meemi, mis osutab kahtlustele, et Musk ei pruugi DSA peale nii hästi vaadata.
Pealegi – DSA näol on esialgu tegemist ainult poliitilise kokkuleppega ja see hakkab kehtima 15 kuu jooksul alates selle kinnitamisest Euroopa Liidu Nõukogus ja Parlamendis.
Toimetas Karol Kallas