Hollandis otsitakse vägivaldse eutanaasia jaoks kohtupretsedenti. Foto: Nito/Bigstockphoto.com

Eutanaasiast on saamas kasulik äri, mida üritatakse legaliseerida valitsusi ja ministreid ära ostes. Teame, et ravimiäris pöörlevad väga suured rahad. Eutanaasiaäri on nutikatele "surmatohtritele" veel üks tulevikuvõimalus, tõdeb Roland Tõnisson ning esitab Kanada elupooldava liikumise aktivisti Jonathon van Mareni 20 teesi eutanaasia vastu.

Sekulaarne elukäsitlus eeldab, et peale surma ei eksisteeri midagi. Seda enam peab aga maitsema elu siinpool surma piiri. Kellel on nuppu ja nutti, see kogub endale vahendeid magusaks eluks vahendeid valimata. Eutanaasiast on saamas kasulik äri, mida üritatakse legaliseerida valitsusi ja ministreid ära ostes. Teame, et ravimiäris pöörlevad väga suured rahad. Eutanaasiaäri on nutikatele "surmatohtritele" veel üks tulevikuvõimalus. Neile vastu astuvad inimesed ja organisatsioonid riskivad oma maine ja vara kaotusega.

Eelmise aasta detsembris andis Šveitsi katoliiklasest piiskop Vitus Hounder välja määruse vaimulikele, mille alusel nad ei või anda pihi- ja armulauasakramenti patsientidele, kes on andnud nõusoleku eutanaasiaks.

"Kannatava patsiendi valmisolek sooritada enesetapp kõrvalise isiku abil paneb iga vaimuliku, keda palutakse läbi viia vaimulik toiming, võimatusse olukorda," tsiteerib  piiskopi avaldust The Catholic Herald. Piiskopi arvates võib sellisel juhul vaimulik teha vaid eestpalve ja usaldada hing Jumala armu hoolde. Piiskop tuletab oma vaimulikele ja rahvale meelde, et inimene ei tohi sekkuda inimelu loomuliku lõpu protsessi. "Elu ja surm on Issanda kätes, ise me nendega seonduvaid küsimusi ei lahenda."

Zürichis asuv kliinik Dignitas, mis teostab eutanaasiat, kritiseeris piiskopi seisukohta, öeldes, et igal inimesel on võimalus formuleerida oma seisukoht ja otsustada, millal ja kuidas oma elu lõpetada.

Šveitsis on eutanaasia lubatud kõigil juhtudel, kui see ei ole esile kutsutud "egoistlikel motiividel". 2015. aastal andis nõusoleku eutanaasiaks 999 inimest. 2016. aasta juulis trahviti Belgias asuvat katoliiklikku Püha Augustinuse vanadekodu 6000 euroga, kuna see takistas naispatsiendi eutanaasia läbiviimist.

Belgias seadustati 2014. aastal eutanaasia vanusepiiranguteta läbiviimine ning 2016. aasta detsembris sooritati esimene lapse hukkamine.

2016. aasta juunis legaliseeriti eutanaasia Kanadas. Lisaks Šveitsile on see lubatud ka Luksemburgis, Jaapanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ning USA Oregoni, Vermonti ja Washingtoni osariikides. Hollandis võib anda loa eutanaasiaks vanemale kui 12-aastasele lapsele.

Kanada elupooldava liikumise aktivist Jonathon van Maren toob ära 20 teesi eutanaasia vastu.

1. Oletatakse, et assisteeritud enesetapp, ehk eutanaasia on "väärikas surm", kuna toimub kiirelt. Järelikult need, kes ei sure ruttu, surevad vääritult.

2. Assisteeritud enesetapu praktika lammutab meditsiiniasutuste eesmärgi: ravida haigeid, päästa elusid ja vähendada valu. Kui lisada "meditsiiniteenuste" hulka mõrv, siis on see meditsiini sisulise olemuse tapmine.

3. Assisteeritud enesetapp teeb inimese, kes seda "teenust" soovib kasutada, teise sordi kodanikuks. Kui depressiooni käes mittevaevlev inimene ei või "teenusele" loota, depressiooni all kannatav aga võib, siis tunnustab riik, et masenduses inimese elu on vähemväärtuslik.

4. Eutanaasia põhimõtted nõuavad, et riik ja meditsiiniasutus teeksid kindlaks, kas inimesel tasub elada. Selle tagajärjel saavad piiratud võimalustega inimestest teise sordi tegelased, kuna nende elud on väärt vähem kui neil, kel invaliidsus puudub. Lapsinvaliidide vanematele soovitatakse tõsiselt kaaluda eutanaasiat. Eutanaasia, kreeka keelest tõlgituna "hea surm", pannakse sõltuma eugeenikast – kreeka keeles "hea sündimine". Nii nagu abort õigustab sündimata, Downi sündroomi ja teiste kõrvalekalletega laste tapmist, kasutatakse eutanaasiat selleks, et tappa juba sündinud, ent "vähem väärtuslikke" inimesi.

5. Assisteeritud enesetapp pühib piirid. Kui keegi kannatab psüühiliste häirete all ja tal on õigus kasutada riiklikult finantseeritud "enesetapjate kuuma liini", siis kuidas peavad operaatorid tegutsema? Inimest ümber veenma? Või saab sellisest veenmisest uute "kodanikuõiguste rikkumine"? Näiteks niipea kui otsustati, et naisel on "õigus" abordile, hakati koheselt neid, kes püüdsid naisi veenda säilitama elu, "inimõiguste" rikkumises.

6. Assisteeritud enesetapu võimalus teeb enesetapule kalduvad inimesed palju haavatavamateks. Legaliseerides inimese võimaluse end tappa, on valitsus kinnitanud, et neil inimestel ei tasu elada.

7. Assisteeritud enesetapp annab uue tähenduse terminile "ravim". Selle all mõistetakse nüüd ka arsti poolt ilmselgelt tapmise eesmärgil välja kirjutatud mürki.

8. Assisteeritud enesetapp loob uue, väljamõeldud õiguse – "õiguse surmale", mis on juriidiline absurd. See on oma olemuselt antipoodiks "õigusele elada", millest ei ole võimalik loobuda.

9. Riigile ja kohtutele tapmise legaliseerimise õiguse andmine on äärmiselt ohtlik samm, millel on kaugele ulatuvad tagajärjed. Hollandis on mitmetest inimestest juba saanud sunniviisilise eutanaasia ohvrid.

10. On rumal ja ohtlik anda meedikutele legaalne õigus tappa. Kasutades sellist õigust võib nii peita valesti läinud ravi või erialast hoolimatust. Sellised pretsedendid on eutanaasiat lubavates riikides juba ette tulnud.

11. Lapsed võivad survestada vanemaid, et need kasutaksid uut "teenust". Sellised juhtumid on ette tulnud USA-s ja Euroopas.

12. Eutanaasia legaliseerimise eest seisjad ignoreerivad fakti, et pinge all olevad inimesed võivad seda "teenust" kasutada erinevatel põhjustel. Lapsed võivad otsustada eutanaasia kasuks erinevate väliste mõjurite läbi.

13. Ei ole arutletud seda, millisel moel peaks teostatama eutanaasia lõplik etapp. Niinimetatud "ettevaatusabinõud" on osutunud illusoorseteks või ebaefektiivseteks kõikide riikide jurisdiktsioonide ees. Me teame, et väga paljud inimesed tunnevad ülisuurt kergendust, kui nende enesetapukatse on osutunud ebaõnnestunuks, "õnnestunud" soorituse puhul ei ole meil võimalik protsessi tagasi pöörata.

14. Assisteeritud enesetapp kannab endas olemuslikult ilmalikku printsiipi: pärast surma ei eksisteeri midagi, enesetapp ei avalda mõju millelegi. Selline seisukoht on ülimalt väär. Kui, nagu usuvad kristlased (ja kuni hilise ajani ka praktiliselt kogu Lääne tsivilisatsioon), elu pärast surma on olemas, siis enesetapp on tegevus, millel on ülimalt suured tagajärjed.

15. Assisteeritud enesetappu ei ole kunagi vaadeldud kui eetilist küsimust (kuidas võikski sellesse teisiti suhtuda?). Isegi mitte põgusalt. Need, kes pürgivad eutanaasia legaliseerimisele, on võtnud aksioomina mõtet, et assisteeritud enesetapp on lihtsalt inimese õigus. Ei ole tehtud ühtegi katset formuleerida mõistetavat filosoofiat, et oma seisukohti põhjendada.

16. Eutanaasia kuritarvitamist leiab kõikjalt, kus see on legaliseeritud. Näiteks on Hollandis mõnedele perekondadele antud luba tappa oma eakad, dementsust põdevad vanemad, hoolimata sellest, et vanemad ei ole kunagi ise surma palunud, ega ole esitatud ühtegi kaalukat tõendit, et nad oleksid soovinud surra.

17. Maades, kus eutanaasia on lubatud, kasvavad selle "teenuse" hinnad.

18. Eetikaspetsialistid kinnitavad, et "sunniviisiline eutanaasia" – õigemini mõrv – peab olema legaliseeritud ka laste osas. Hollandis on see juba teostunud (Groningeni protokoll).

19. Assisteeritud enesetapp teeb inimese elu väärtusetuks. Meditsiiniasutused surmavad inimesi samade meetoditega nagu koduloomi.

20. Seal, kus assisteeritud enesetapp legaliseeritakse, lükkavad aktivistid selle "teenuse" kõikvõimalikesse elusfääridesse. Nende kõned "ennetavatest abinõudest" ja "piiratud asjaoludest" on puhas vale. Lõplik eesmärk on saavutada olukord, kus eutanaasiat võiks läbi viia lihtmenetlusega, ilma vajaduseta selgitusteks.

LifeSiteNews.com põhjal koostanud Roland Tõnisson