New Yorgi kaksiktornid vahetult pärast rünnakuid. Foto: Scanpix

USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) poolt kohtule esitatud deklaratsioonis jäeti väidetavalt eksikombel kinni katmata Saudi Araabia USA saatkonna endise töötaja nimi, keda juurdlusbüroo on kahtlustanud 9/11 rünnakute korraldajate toetamises. 

FBI esitas deklaratsiooni kohtuasja raames, kus rünnakutes hukkunute perekonnad süüdistavad Saudi valitsust, kirjutas Yahoo Newsi ajakirjanik Michael Isikoff. Kõrge USA valitsuse allikas väitis Isikoffile, et nimi paljastati eksikombel.

Täpsemalt esitas deklaratsiooni eelmisel reedel kohtule FBI terrorismivastase võitluse divisjoni asejuht Jill Sanborn. Deklaratsiooni mõte on kohust veenda, et delikaatse info avalikustamine oleks USA huvide vastane.

Ühes deklaratsiooni osas viitab Sanborn aga osaliselt avalikustatud 2012. aastast pärinevale FBI raportile. Juurdlusbüroo uuris toona võimalikku seost saudide ja rünnaku korraldanud al-Qaida terroristide vahel.

Toonane uurimine keskendus kahele isikule. Esimene neist oli Fahad al-Thumairy, kes tegutses Saudi valitsuse huvides islamiusku puudutavate teemadega ja oli ise radikaalsete vaadetega vaimulik. Teine kahtlustatav oli Omar al-Bayoumi, väidetav saudide agent, kes aitas kahte Pentagoni tabanud lennuki kaaperdajat, Khalid al-Mihdharit ja Nawaf al-Hazmidi. al-Bayoumi otsis kaaperdajatele Los Angelesesse korteri, laenas neile raha ja avas meestele ka pangakontod.

FBI toonases raportis märgiti, et nad on leidnud tõendeid, mille kohaselt suunas Thumairy ja Bayoumi tegevust keegi kolmas isik, kelle nimi oli aga kinni kaetud. Nüüd kohtule esitatud 40-leheküljelises deklaratsioonis on aga isikule viidates ühes kohas kirjas nimi “Jarrah”.

See viitab Mussaed Ahmed al-Jarrahile, Saudi välisministeeriumi töötajale, kes tegutses Washingtoni saatkonnas 1999. ja 2000. aastatel. Ametlikult oli tema töö koordineerida USAs asuvaid saudide poolt rahastatud mošeesid ja usukeskusi.

“Iroonilisel kombel pidi deklaratsiooni esitamine toetama justiitsminister William Barri ja luurekoordinaatori Richard Grenelli soovi (al-Jarrahi) nime mitte avalikustada, kuna tegu olevat riigisaladusega, mille paljastamine võiks USA julgeolekut ohustada,” kirjutas Isikoff.

Seost ei suudetud tõestada 

Jarrahi kohta pole palju teada, kuid saatkonna endiste töötajate sõnul allus ta otse suursaadikule. Hiljem töötas Jarrah Malaisias ja Marokos. Endise FBI töötaja sõnul, kes Isikoffiga konfidentsiaalselt sel teemal rääkis, oli bürool üsna tugevaid tõendeid selle kohta, et kolm meest omavahel al-Mihdhari and al-Hazmi toetamist arutasid.

Mida FBI aga ei suutnud tõestada, oli, et Jarrah oli teadlik sellest, mis kaaperdajatel täpsemalt plaanis on. Samuti paistis lootusetuna võimalus, et saudid lubaks bürool Jarrahi üle kuulata. Aastatel 2014.–2015. kadus FBI-l seoses ISISe esilekerkimisega teema vastu huvi ja enamus sellega tegelenud agente suunati ümber. “Peakorteris oli kindlasti inimesi, kes tahtsid selle (uurimise) sulgemist,” ütles allikas Isikoffile.

Saudide seotuse kohta tekkisid kahtlused praktiliselt kohe pärast 9/11 rünnakuid, kui tehti kindlaks, et 19st ründajast 15 olid Saudi päritolu. 9/11 uurimiskomisjon jõudis siiski järeldusele, et konkreetseid tõendeid pole.

Samas tunnistas uurimiskomisjon, et õhku jäi vastamata küsimusi, eriti kriitilise kahenädalase perioodi kohta pärast seda, kui al-Midhar ja al-Hazmi olid Los Angelesse jõudnud. Enne seda osalesid nad al-Qaida korraldatud üritusel Kuala Lumpuris, mida ka CIA jälgis. Märkimisväärne on, et CIA teadis, kes mehed on, kuid ei andnud FBI-le nende riiki jõudmisest märku enne, kui oli juba liiga hilja.

Uurimiskomisjonil oli tõsiseid kahtlusi just Thumairy osas. Viimane valetas Saudi Araabias korraldatud kohtumisel uurijatele jultunult näkku, et polnud kunagi kaaperdajate või Bayoumiga kohtunud, kuigi oli viimasega telefoni teel korduvalt vestelnud ja talle neid tõendeid ka näidati.

15 aastat pingutusi  

Esialgses uurimises osalenud agent Steven Moore, kes nüüd rünnakus hukkunute perekondi abistab, avaldas 2017. aastal, et jõudis varakult selgele järeldusele – Saudi Araabia diplomaadid ja luurajad aitasid kahel kaaperdajal rünnakuid korraldada. “Mu kolleegid leidsid sama,” tõdes ta. Moore süüdistas ametlikku uurimiskomisjoni otsesõnu valetamises.

Tänavu jaanuaris paljastas USA meedia, et vinduma jäänud küsimusi uuriti 2000ndate keskpaigast alates edasi nn Operatsioon Encore raames. Seda juhtis agent Daniel Gonzalez, kes oli kahtlusaluseid üle kuulanud juba rünnakutele järgnevatel päevadel ja jätkas kangekaelselt teema üleval hoidmist järgmised 15 aastat, kuni ta lõpuks FBIst lahkus ja hukkunute perekondadega koostööd alustas.

Jaanuarikuiste paljastuste kohaselt oli näiteks al-Bayoumi enne rünnakuid tegelenud saudide kaitseministeeriumis tsiviillennunduse valdkonnaga ja sai ministeeriumilt endiselt läbi ühe firma ka raha. FBI agentides tekkis juba vahetult pärast rünnakuid veendumus, et tegu on kattevarju all tegutseva saudide spiooniga. 2001. aasta septembris peeti ta Ühendkuningriigis isegi kinni, kuid saudide survel vabastati peagi. Pärast seda naases mees oma endisele ametipostile.

Mida aeg edasi, seda rohkem tundsid asjaga tegelevad agendid survet “ülakorruselt” ja ka CIAlt, et teema sahtlisse pandaks. Selle taga nähti reaalpoliitilist tõsiasja, et saudid on USA olulised liitlased, kellega ükski administratsioon pole soovinud tülli minna. FBI juhtkond on küll väitnud, et uurimisrühm ei suutnud lihtsalt piisavalt tõendeid koguda.

Perekonnad ei jäta võitlust 

Hukkunute perekonnad saavutasid olulise võidu 2016. aastal, kui USA Kongress tühistas president Obama poolt kehtestatud veto ja võttis vastu seaduse, mis lubas perekondadel Saudi–Araabia kohtusse kaevata.

Sellest ajast peale on nad pidanud kaevikusõda FBI, USA justiitsministeeriumi ja saudide advokaatidega. Mullu kohtusid perekondade esindajad, nende advokaadid ja neid abistavad eksagendid ka president Trumpiga, kes lubas neid aidata. Trumpi motiveeris väidetavalt see, et infot olid FBI poolelt kinni hoidnud tema vaenlased, eriuurija ja endine FBI juht Robert Mueller ning tolle järglane James Comey.

Melania, kuula neid. See sama rämps, kes minuga võitleb, võitleb ka nende perekondadega,” ütles Trump ühe kohtumisel viibinud agendi sõnul oma abikaasale.

Järgmisel päeval avaldaski justiitsministeerium perekondadele kolmanda mehe nime, kuid tingimuseks oli, et nad ei tohi seda avalikustada. Justiitsminister Bill Barr esitas samal päeval kohtule taotluse, et asjassepuutuv info kuulutataks riigisaladuseks. See oli perekondadele ränk löök, kuna neil oli avalikustamist vaja kohtulahingu pidamiseks.

Saudid ise on oma seotust rünnakutega järjekindlalt eitanud ning sel korral Isikoffi kommentaaripalvele ei vastanud. Kommentaare ei jaganud ka FBI, Valge Maja ega USA justiitsministeerium.

Tähelepanuväärne ajastus

Paljastuste puhul tasub märkida, et Isikoff on ajakirjanik, kellele lekitati materjale ka nö Trumpi Vene-sidemete kohta. Nii oli just tema üks esimestest, kes kirjutas skandaalsest ja hiljem suuresti võltsinguks osutunud nn Steele’i toimikust. Isikoff seostab artiklis aga Saudi ametniku isiku varjamist just Trumpi administratsiooni väidetavate püüdlustega varjata 9/11 rünnakutega seotud infot. Teadupärast toimusid rünnakud juba 2001. aastal ja infot on kinni hoidnud nii Bushi kui Obama administratsioonid.

Justiitsminister Barr ja luurekordinaator Grenell, keda Isikoff mainib, on aga hetkel FBIga vaenujalal seoses nn Flynni afääriga.

Barr otsustas lõpetada Trumpi endise riikliku julgeoleku nõukogu liikme Michael Flynni vastase kohtuasja, mille oli algatanud just FBI uurimine. Grenell andis omakorda Barrile hiljuti üle nimekirja Obama administratsiooni töötajatest, keda kahtlustatakse Flynni poolt Venemaa suursaadiku Sergei Kisljakiga peetud telefonikõnede avalikustamises.