"Fookuses" erisaates analüüsivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Liia Hänni mõtet, et rahvaalgatuse plaanitav taastamine võiks ohustada riigikorralduse stabiilsust. Vaatluse all on ka Allar Jõksi seisukoht, nagu oleks kooseluseaduse tühistamine rahvahääletusel põhiseaduse vastane.  

Põhiseaduse Assamblee kunagine liige ja sotsiaaldemokraat Liia Hänni väljendas hiljuti seisukohta, et uue valitsuskoalitsiooni plaan lisada rahvaalgatus põhiseadusesse võiks muuta kehtivat riigikorraldust ja võimude tasakaalu.

"Mure on selles, et kui tuleb rahvaalgatus ja otsustusõigus väljaspool esindusdemokraatiat, siis me loome oma õiguskorda võimaluse, et erinevad otsused lähevad omavahel vastuollu," väitis sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Hänni ERRile.

Endine õiguskantsler ja IRLi presidendikandidaat Allar Jõks tuli aga lagedale seisukohaga, et kooseluseaduse tühistamine rahvahääletuse või rahvaalgatuse mehhanisme kasutades ei saa õnnestuda, kuna see läheks vastuollu põhiseadusega.

"Fookuses" erisaates vaatleme Hänni argumente rahvaalgatusõiguse vastu ning toome mängu ka Jõksi seisukohad, mis demonstreerivad mõlemad puudulikke arusaamu rahvahääletuse toimimismehhanismidest ja olemusest.

Peamine motiiv rahvahääletuse eitamisel seisneb aga ladviku partokraatlikku võimustruktuuri ehk parteide ainuvõimu murendamises riigi asjade otsustamisel, mis ohustaks ühtlasi taasiseseisvumise ajal jõudsalt etableerunud ja teineteisest läbipõimunud poliitilise, ametkondliku ja majandusliku ladviku sooje positsioone.

Taaskord saab "Fookuses"-saate autorite sõnul kinnitust see, et demokraatia on Eestis pigem näiline ning kui keegi asub tõelise demokraatia eest välja, võtab poliitiline ladvik kohad sisse ringkaitses.

Vaadake lisa saatest!

Juhtkiri: rahvaalgatuse taastamine ohustaks mitte riigikorralduse stabiilsust, vaid partokraatlikku võimustruktuuri