Varro Vooglaid ja Markus Järvi kommenteerivad 28 ettevõtja poolt asutatud Riigireformi Sihtasutuse visioonidokumenti, mis mitmete vajalike ja kiiduväärt ettepanekute kõrval jätab tähelepanu alt välja kesksed probleemid rahvaalgatusõigusest ja presidendi otsevalimiste puudumisest kuni rahvastikukriisini.

Esmaspäeval asutasid 28 ettevõtjat üheaastase elueaga Riigireformi Sihtasutuse, mille eesmärgiks on paika panna Eesti riigikorralduse uuendamiseks riigireformi kontseptsioon ja reformi elluviimiseks vajalikud eelnõude kavandid.

Saate "Fookuses" autorite arvates on riigireformi visioonidokumendis paljugi head, mida pole põhjust salata.

"Tuleb näha seda, mis nendes ettepanekutes on head, ja seda on siin üksjagu. Peamine tees, millest ettepanek lähtub seisneb selles, et Eesti riigiaparaat ja poliitilised institutsioonid on oma kulude poolest ülepaisutatud. Neid kulusid tuleb koomale tõmmata, sest vastasel juhul poleks kogu see süsteem enam kestlik ehk kaugelt liiga suur osa meie riigi sissetulekutest kulub sellele, et seda riigi- ja bürokraatiaaparaati ülal pidada," refereerib Varro Vooglaid Riigireformi Sihtasutuse visioonidokumenti.

Markus Järvi tsiteerib visioonidokumendi kohta, milles sedastatakse, et "Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmete põhjal oli aastal 2015 Eesti üldine avaliku sektori kulutuste määr (General Government Spending) 40,2% ning keskvalitsuse (Central Government Spending) kulutuste määr 27,6% rahvuslikust kogutoodangust (GDP)."

"Need on jubedad numbrid. Mulle tundub, et sellest hoolimata, et me oleme miljonilise rahvaga riik, on meie peadesse sisse kulunud lohiseva ja bürokraatliku hiigelimpeeriumi laadne riigimudel, mida me siin juurutada oleme püüdnud," sõnab Järvi.

Ent hoolimata paljudest asjalikest ettepanekutest jätab Riigireformi Sihtasutuse visioon täiesti puutumata kesksed Eesti ühiskonna ja riigi probleemid, mille hulka kuulub rahvaalgatuse ehk tõelise ja toimiva otsedemokraatliku mehhanismi puudumine, mida dokumendis püütakse asendada rahvaküsitluste sisseviimisega, presidendi otsevalimiste teema vältimine ning loomulikult karjuv rahvastikuprobleem, millele ei pöörata dokumendis üldse tähelepanu.

Selles valguses kõlab Markus Järvi arvates eriti õõnsalt dokumendi lause: "Eesti riik ei tohi olla elitaarriik, ta peab olema eliitriik".

Vaadake lisa videost!